ma tean, et ma räägin viimasel ajal palju rohkem Lääne- kui Lõuna-Aafrikast...aga see ei tähenda, et ta mu südamest kadunud oleks :) vahetevahel ma hakkan oma elu peale Kaplinnas mõtlema ja muutun nõnda kurvaks selle idee peale, et ma võib-olla niipea sinna tagasi ei saa minna, et otsustan selle peale mõtlemise üldse lõpetada.........vahetevahel aga lihtsalt meenuvad mulle mingid seigad, mingid kultuurilised iseärasused,,,täna meenusid mulle aafrika geograafia loengus mu Lõuna-Aafrika õed ja ma leidsin end väga totakalt suure suuga naeratamas...seda seepärast, et iga kord kui keegi Aafrika kaardi mu nina alla paneb, lähevad mu silmad automaatselt Kaplinnale ja siis ma ei suuda uskuda, et ma ise seal elanud olen......ja et mu nii paljud sõbrad seal ikka veel elavad...jah........ei ole midagi paremat siin elus kui olla vahetusõpilane :) teadagi, elasin ma värviliste kaplinlastega ühes parajas getos ja nende kultuur ja keel ja kõik muu selline on mulle väga südamelähedane ning Lõuna-Aafrikas ei tundnud ma end kindlasti mitte valge, vaid pigem värvilisena....igatahes tutvustas üks mu pool lõuna-aafriklasest kursaõde mind sellisele koomikule nagu Trevor Noah....ta on värviline lõuna-aafriklane ja kuigi mulle need lava peal nalja tegevad mehed tõesti kunagi meeldinud ei ole, siis pean tunnistama, et Trevor võitis mu südame esimese videoga, sest ta imiteerib nii perfektselt Lõuna-Aafrika värvilisi, mustanahalisi ja teisi....

ja et te aimu saaksite, millist inglise keelt mina vahepeal viljelesin (ja millest ma siiamaani aru saan...ojeee) ja millist, ma mõtlesin, ma nalja viluks siin Inglismaal jälle viljelema peaks, lihtsalt seepärast, et keegi ei saaks aru mida ma räägin...meie Kaplinna värvilised räägime sellist asja nagu mingels mis on afrikaani ja inglise keele segu, aga neil on mõlemal omajagu tugev aktsent küljes....nii et kuulake siis....esimene osa ongi värvilistest...

http://www.youtube.com/watch?v=gmj_FhPnas4&feature=related

ooo mälestused...ma tahaksin nutta

motherfuckers...........ma tegin aasta avastuse

nagu ma mitmeid(liiga palju) kordi maininud olen, siis rahadega mul head lood ei ole...........ja ma millegi pärast otsustasin ikkagi söögi asemel endale veebruari kuu Dazed and Confused'i osta (inglise ajakiri) ... sest kaanel oli üks väga ilus motherfucker....muidugi, et mingisugune mustanahaline mees, kellest ma varem kunagi kuulnud ei olnud...ja kui ma ajakirja poes sirvisin leidsin sealt vahelt veel umbes 9 sellist..ja neil olid kõikidel väga ilusad riided (Raf Simons, Comme des garcons jne) ... ja nad olid Harlemist pärit ....räpparid.............ja kuna see oli üks imelik segu headest asjadest otsustasin ma need saatuslikud 4 naela kulutada ajakirjale, kuigi Korea supermarketist saaksin ma selle eest kolme nädala jagu kiirnuudleid...........mis teha

selle avastuse nimi on A$AP Rocky...ta on väga ilus ja imelik...ja kui ma esimest korda ta muusikat youtube'is kuulasin (olin artikli läbi lugenud ja ootused olid taevas) pidin ma pettuma.....tundus selline tavaline wannabe Wiz Khalifa vms

ja millegipärast hakkasin ma sellest hetkest ikkagi youtube'i vahel pendeldama, et tema videosid vaadata ja lugusid kuulata...intervjuusid nautida.......

lüürikalt ei ole ta võrreldav a la Mos Defi (ooops Yasiin Bey), Talib Kweli ja muude sellistega, aga ta kutsub end: dat pretty motherfucker (seepärast ka minu tihe motherfuckeri kasutamine siin postituses...) ja kes inglise keelest natuke aimu omab saab aru, et see on väga veider sest pretty tähendab kena ja seda meeste puhul eriti ei kasutata....nali naljaks....(ma tahaksin öelda kusi kaljaks, aga ma ei ütle) ja seee ongi põhjus miks ta mulle järsku meeldima hakkas: ta on nii naeruväärselt hea ja huvitav!!! ja keerab kõike veidi üle vindi..igatahes olen ma lummatud ja panen siia paar videot...mida ma kindlasti vaadata soovitan, sest ta on väga ilus noormees ja tal on väga ilusad riided ja videod on ka....imelikult naeruväärsed ja ilusad

oih ma unustasin öelda et A$AP(Always Strive And Prosper) on tema nii öelda crew nimi...neid on seal hulgim ja nad on kõik väga huvitavad...kahju, et mina nende kampa ei kuulu...ma panen siia ühe intervjuu nendega ja siis mõistate isegi,,,miks ma kuuluda tahan

http://www.youtube.com/watch?v=r6I2Ek_j_Xc

http://www.youtube.com/watch?v=KuZ2QZKYj7c

http://www.youtube.com/watch?v=0GJXvoYac5Q

nüüd teate, kes on minu tõeline tuleviku abikaasa........dat pretty motherfucker

tere

kaks viimast päeva on väga..hmm..geograafilised olnud

eile õhtul hakkasid mu majakaaslased mõtlema Inglismaa maakondadele ja üritasid neid kirja panna, aga panid väga pange!! kõik on umbes sellised: Stratfordshire, Hertfordshire, North Yorkshire, South Yorkshire jne........seega seal ei osanud ma kaasa rääkida....siis mõtlesid nad, et peaks proovima kõik Ameerika Ühendriikide osariigid kirja panna ja vaatama, kas saame 50 täis............43 saime ... ja kui täiesti aus olla, siis ma üllatusin väga meeldivalt, sest ma ei teadnud, et inglise noored (minu definitsioon inglise noortest on University of Birminghami noored...kes on võrdlemisi intelligentsed aga olgu, las ma üldistan) Ameerika geograafias nii tugevad on aga vahi-vahi...mina ütlesin kõige vähem osariike..ma arvan...ja sain aru, et isegi kui mulle USA väga meeldivana ei tundu, siis nende geograafiast peaksin ikkagi paremat aimu omama,,,seega on mul järgmine missioon: tunne Ameerika Ühendriike

aga täna oli mul aafrika geograafia loeng ja mis ma öelda oskan Teile.....me vaatasime filmi nimega "Taxi to Timbuktu" ehk siis takso Timbuktusse (Malis)....ja see oli dokumentaal ühest Mali mehest Alphast...kes seletas rahulikult ja ilusti lahti, miks aafriklased, malilased, batamalased (tema koduküla Malis) Läänemaailma rändavad....film oli veel 90date algusest...ta läks kõigepealt New Yorki ja oli seal taksojuht ja rääkis enda ja teiste New Yorki malilaste elust, siis läks Batamasse tagasi külale raha viima....siis läks Pariisi....(oo Pariis ja sealsed aafriklased - minu maapealne paradiis) ja ta tutvustas alati teisi malilasi ja nemad rääkisid oma eludest...ja siis...OH ÜLLATUST...läks ta Tokyosse...mul ei olnud õrna aimugi, et see ka Aafrika immigrantide seas populaarne destinatsioon on, aga järelikult siis! Nägin oma silmaga malilasi, kes rääkisid jaapani keelt :D väga naljakas....

2 asja, ütlen kohe ära, jäid mulle arusaamatuks:
1. peaaegu, et võimatu, et Alpha ise kõik oma reisid kinni maksis, ma usun, et see oli osa dokumentaali eelarvest ja see maksti tal kinni
2. miks oli filmi nimi "Takso Timbuktusse" kui Alpha kordagi Timbuktusse ei jõudnudki....ta läks alati kõigepealt Bamakosse(Mali pealinn) ja seal edasi oma külla Batamasse

PS...Alpha tõi hea näite...Tokyost Bamakosse sõitis ta 15 tundi...ja Bamakost oma kodukülla ka 15h....muidugi üks reis toimus lennuki ja teine arvatavasti rongi või bussiga, aga......veider kontrast

igatahes olen ma oma emalt ja paljudelt teistelt kuulnud sellist juttu: miks need aafriklased siia tulevad? mina olen oma kodumaal ja kannatan elu siin ära, isegi kui kõige lillelisem ei ole, miks nemad seda teha ei võiks? PEAMINE: tulevad siia, tööd ei tee, elavad riigi rahadest ja toidavad oma peresid ka veel....

nojah kõik, kes seda filmi vaatavad peavad kahjuks pettuma ja kõik need arvamused kukuvad arvatavasti kolinal kokku.........esiteks, ei saa võrrelda Eesti vaese ja Mali vaese elu......Alpha külas ei olnud isegi vett....kaevus ei olnud tilkagi vett.......ma tunnen kõikidele mitteaafriklastest vaestele muidugi kaasa....ma ise ka saan hetkel ainult 29 penniseid kiirnuudleid järada ja ega see just kõige suurem maitseelamus ole, aga mis siis ikka......nad käivad tööl hommikust õhtuni, teevad neid töid, mida üks Lääne inimene niikuinii vastu ei võtaks (Pariisis koristasid nad näiteks metrood ja rääkisid, kuidas neid selle töö pärast alandatakse, aga neil vahet ei ole, peaasi et midagigi teeniks)
seal oli üks noor Mali poiss kes töötas 14h päevas ja oli kolm aastat juba Pariisis töötanud ning polnud kokku saanud raha, et endale voodit osta....millest oli väga kahju...kui ma mõtlesin sellele, kuidas eurooplased mõtlevad: et nad ei taha tööd teha ja elavad ikkagi head elu...nad töötavad nii mis jube ja elavad ikkagi jubedat elu..

ja kui Alpha siis natukene raha teenis läks ta tagasi Malisse...rääkis, et ei tahakski kunagi Läänemaailmas päriselt elada, seal ei ole enam rohelust, ei ole vabadust, ta ütles nii ilusti: Aafrika vabadus, see on vaimne vabadus...ta rääkis ka sellest, kuidas Malis kasvades ta mitte kunagi rassidele ja nende erinevustele ei mõelnud, aga nii kui ta Läänemaailma läks, hakkasid kõik kohe eristama: valge, must, see, too...eelarvamused, eelarvamused

Ja kui ta kord siis tagasi Malisse läks, ja selle üle südamest õnnelik oli, tõi ta ka kõikide oma Pariisi sõprade saadetud rahad nende kodustele kätte.. mis oli minu jaoks suur üllatus...just see, et nad kõik oma raske vaevaga teenitud raha talle usaldasid....mina ühele eestlasele küll ei usaldaks :D ja siis need Pariisis töötavad malilased panid omakorda rahad kokku ja ostsid oma küla jalgpallimeeskonnale Adidase jalgpalli...ja maksid natukene, et küla jälle vett saaks...nad ei rääkinud kunagi ainult enda ja enda pere heaolust, vaid alati küla heaolust, kuidas kõiki aidata saaks.....ja miks nad üldse oma külas nii vaesed olid? vihma ei saja sealkandis enam üldse, Sahara hiilib aina lähemale ja et kuidagi lõket teha ja sööki küpsetada, on nad olnud sunnitud puud maha võtma ja nii see kõrb aina laienebki...nüüdseks on ta neile juba tuppa laienenud

siis ma vaatasin Alphat kui inimest: Ta oli ise Soninké seega rääkis seda keelt, rääkis bambarat ja rääkis prantsuse keelt...Ameerikas sai ruttu inglise keele selgeks ja jaapanis õppis jaapani keelt....ja kui ta oli tagasi Malis, näidati teda toolis istumas, lugemas raamatut "Kuidas Euroopa alaarendas Aafrika" ("How Europe underdeveloped Africa" autor on Walter Rodney)...ja mu süda rõkkas rõõmust! sest meie pidime oma essee jaoks ka seda raamatut lugema ja mul oli hea meel, et see ka aafriklaste endini jõudnud oli.....

siin teile treiler sellest filmist http://www.youtube.com/watch?v=lI87JOx4bHk

sellega meenus mulle lugu ka oma kirjasõbrast, mul on palju Aafrika ja mujalt maailma kirjasõpru, aga nad ei ole mitte sellised, kellega ma päris kirju saadaks, vaid pigem interneti kirjasõbrad...(ma pean neist eraldi postituse tegema!!!) igatahes üks minu lemmikuimaid, üks kamerunlane, kolis hiljuti Londonisse, et teha juuras magistrikraad...ta on pärit vaesemapoolsest perest ja rääkis, kui raske tal Londonis on hakkama saada ja kuidas ta Dorothy Perkinsis (riidepood) koristajana töötab ja kuidas sealsed müüjad talle ülevalt alla vaatavad........mul oli seda kurb kuulata....talle vaadatakse ülevalt alla, kuna ta on aafriklane, koristaja....keegi ei teagi tema lugu...mina vaatan alt üles, kuna ta räägib mitmeid keeli, võttis kokku julguse Kamerunist Londonisse tulla...teeb juuras magistrikraadi

nojah!! ei taha päris sellisel toonil ka ometigi lõpetada.. ma viimasel ajal enam populaarse muusikaga üldse kursis ei ole :( vajun aina sügavamale 90date rüppe...aga tänu...elu24le!!!...avastasin sellise laulja nagu The Weeknd, kes paljudele kindlasti juba tuttav...lihtsalt mina olen veidi kohtlane.........ta on Etioopia päritolu kanadalane...ja laulab RNB'd...seepärast ma üldse kuulasingi,,,et näha kas mulle RNB veel sümpatiseerib ja ma pole siiamaani kindel, kas mulle tema muusika meeldib, aga selles laulus siin on midagi....ja selle muusika juures paelub mind miski .... ja vajalik on ka lugeda kommentaare video all..ha!

http://www.youtube.com/watch?v=o9PuAm7d0PA

oma tunnetest rääkimises ei ole ma väga vilunud, sest ma ei saa neist iial sotti, aga ma avastasin, et keegi teine on ......... üks Eesti neiu kes käib samuti Inglismaal ülikoolis ja kellel on väga huvitav blogi...

http://robertae.blogspot.com/2012/01/eneseleidmisest-leppimisest-ja-headest.html

mulle meeldis see postitus väga, kuna osaliselt tundsin ma seal ennast ära...koht, kus ta mainib, et ta käis Eestis ja see kasvas tal üle pea, survestas ja piiras teda....täpselt nii tundsin mina ka. Eesti ja Inglismaa ei olegi ju nii-nii erinevad, kui mõelda...aga nad on samas väga erinevad. ma võin julgelt öelda, et Eestis olen ma üks inimene aga Inglismaal hoopis teine...ja hetkel meeldib mulle minu Inglismaa mina rohkem...seepärast olen ma otsustanud ka järgmisel vaheajal mitte Eestisse tulla. see kohanemine on võrdlemisi keeruline, sest Inglismaal olen ma välismaalane ja Eestis olen ma eestlane, kes elab välismaal...seega kusagil ei tunne ma end 100% kindlana...ja pealegi kui ma Inglismaale naasin, olin ma muutunud tagasi selleks vaikseks vaoshoitud eestlaseks ja pidin täpselt sama moodi uuesti ümber harjuma hakkama, nagu ma esimest korda siia saabudes, septembris seda teinud olin........selle eneseleidmise koha pealt ei oska ma temaga aga nõustuda, sest mina end kindlasti leidnud ei ole ja end ei ole ma veel armastama ka õppinud....nii palju asju teen ma veel valesti! aga riske on meeldinud mulle alati võtta...mitte just selliseid, et värvin pea roosaks või proovin langevarjuhüpet, aga pigem selliseid et lähen Lõuna-Aafrikasse elama...ihuüksi....siis Inglismaale...mis ei ole minu arust küll midagi erilist, aga mulle on ikka öeldud, et see on imetlusväärne....ja kuna ma sain nii palju inspiratsiooni sellest ühest lihtsast blogipostitusest, ei kavatsenud ma oma järgmist plaani ka enam kauem edasi lükata...ma olen alati mõelnud, et tahaks olla vahetusüliõpilane ja tahaks elada Pariisis.......seega tegin ma esimese sammu Erasmuse poole....aga üht ma Teile ütlen: see ei saa lihtne olema ja seda paljudel põhjustel: 1. ma õpin afrikanoloogiat...ja seda õpetatakse Prantsusmaal ainult ühes ülikoolis...2. see ülikool on Sorbonne :D.........nuff said....ma ei ole üldse kindel, et see plaan mul läbi läheb, aga ma vähemalt olen otsustanud üritada...sest kui mitte just praegu, millal siis veel?

Kõik teavad, mis on Hollywood, enamik teab, mis on Bollywood...aga kes teab, mis on Nollywood? See on Nigeeria kinotööstus.....kuna Nigeeria populatsioon on kusagil 150 millioni lähedal, pole ka ime, et Nollywood aastas keskmiselt 2400 filmi toodab! Kui te mõtlete, mitu päeva aastas on, siis on see ju päris suur arv...

Kui ma veel Mpumalangas oma Swazi perega elasin, nägin vist esimest korda Nigeeria seepe...mu ema Busisiwe vaatas neid hommikust õhtuni ja ma ükskord küsisin, et kas need talle päriselt meeldivad või ta nalja pärast vaatab, sest esiteks: need olid nagu kellegi mobiiliga filmitud, teiseks: heli oli nagu kõrvalt toast võetud ja kõik kajas ja tol ajal oli Nigeeria aktsent mulle eriti arusaamatu...nad räägivad enamik ajast veel Nigeeria pidgin inglise keeles...millest ma nüüd juba veidi aru saan! ja kõige naljakam oli see, kui dramaatilised karakterid seal olid: alati olid silmad peas punnis ja tolmu lendas, sest pidevalt oli keegi raevunud või südantlõhestavalt armunud....ma leidsin aga ühe väga hea ja lühikese video, kust saab Nollywoodist mingigi ülevaate.....isegi kui Nigeeria aktsendist aru ei saa, ei ole sellest lugu, sest kehakeel räägib enda eest....ja klipi nimi ka: festival of slaps (kõrvakiilude festival)

http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=NzHyZiO8Ojc

iga päev mõistan 3 korda kui tore koht on Inglismaa.....ja kui tore on see, et ma elan inglaste ja mitte eestlastega (mitte et mul eestlastega elamise vastu midagi oleks, aga kui ma täiesti aus olen, siis ma õpin oma inglise majakaaslastelt iga päev nii palju uut...) igatahes täna läks meil elutoas jutt rassismile...Inglismaal...sest mul on esmaspäevaks aafrika sotsioloogias essee teemal: seleta kuidas Robert Knoxi vaated rassile nii suure populaarsuse osaliseks said...kui täpsustada, siis Robert Knox elas 18.-19. sajandil ja oli Inglise arst kes ütles, et mustanahalised ongi geneetiliselt teistsugused ja neil ei ole hinge, nagu loomadel jne..ühesõnaga oli tema Inglise rassismi isa kui nii võib öelda...ja siis pläkutasime ja pläkutasime ja ma sain teada, et sõna half-caste mis tähendab eesti keeles kahe erinevast rassist inimese järeltulijat...et mõlemad sõnad nii half-caste kui mulatto on inglise keeles pigem rassistlikud ja neid kasutada ei tohiks...mis tuli mulle üllatusena, sest half-caste pole ma kunagi kasutanud ja mulattot ka mitte, sest see on kuidagi võõras sõna....ütlema peaks mixed race aga muidugi perfektsionistid ütlevad, et värv on värv ja neil ei tohikski vahet teha ega neid rõhutama...millega ma 100%selt ei nõustu aga olgu...IGATAHES nüüd jutu juurde: inglise noored peavad gümnaasiumis analüüsima John Agardi luuletust half-caste...mida ma varem kunagi kuulnud ei olnud...John Agard on ise mixed race...ta isa on mustanahaline ja ema portugalist pärit guyanalane ... ja ta räägib inglise keelt hästi ilusa kariibi aktsendiga...igatahes on see luuletus parim, kui ta ise seda loeb, väga karismaatiline luuletaja..kahju, et meie Eestis selliseid asju ei õpi:

http://www.youtube.com/watch?v=pTt4GAjPh58

tõepoolest ilus luuletus....tema sõnum ongi see, et ta ei ole mingi half-caste, mingi poolik miski...ja kui Tšaikovski segab klaveril musta ja valge klahvi, siis see ei ole poolik sümfoonia..ja kui Picasso oma lõuendil punase ja rohelise värvi, siis see ei ole poolik lõuend.....miks siis öelda segarassist inimese kohta POOLIK miski...ma ei tea mis caste tähendab, ma tean et India kastisüsteem on inglise keeles caste system...

ja interneti sõnaraamat ütlebki, et caste on kast...seega..........

ja kuna ma juba Kariibide tujus olen, siis hakkasin uurima University of the West Indies kodulehekülge...West Indies on üldine nimi Kariibimere saartele ja neil on linnakud Jamaikal, Barbadosel ja Trinidad & Tobagos ja ma avastasin, et seal saab õppida afrikanoloogiat ja aafrika diasporaad!!!!!!! ainult bakalaureust muide, nii et ma olen lootusetult hiljaks jäänud...masendav..sest R räägib, et tema tahab poliitika magistrikraadi Barbadosele minna tegema...

siis ma avastasin sealt veel väga intrigeerivaid õppeaineid, kuulake seda: Caribbean studies (Kariibi õpingud), RASTAFARI STUDIES...jah te ei kuulnud valesti...saab rastafaride kohta õppida...reggae studies unit....reggae õpingud...

http://www.uwi.edu/students/programmes.aspx

see on õppeainete otsimootor....ma loodan, et ma kellelegi idee pähe kasvama panin, sest me ei peaks ainult Lääneriikides töllama....Inglismaal on pead tõstmas BNP ehk siis Inglise natsionaalpartei või kuidas iganes seda ka ei nimetata ja nende prioriteet #1: immigrandid maalt välja

siis tulebki mul oma idaeurooplase tagumik Kariibidele vedada....aga selleks ei ole mul hetkel ju raha......üliõpilase elu on väga raske, inimesed...teate, kui palju raha mul hetkel arvel on: 6 naela....aga E'l ja H'l on mõlemal 1 nael, nii et mul on suur edumaa ja vingumiseks mitte palju põhjust :)

To Sahlins, therefore, there is no direct universal access to reality, no getting round culture’s mediation in all its particularity and relativity. A“biologically grounded cognitive realism (Sahlins, How “Natives” Think, ) such as that advocated by Obeyesekere on behalf of a common humanity ironically does a disservice insofar as direct unmediated access to reality disallows human creativity and flexibility by elevating physiological sensations over empirical judgements, sense over meaning.

kõigest väike ülevaade sellest mida ma läbi elan.....sadu ja sadu lehekülgi mingit arusaamatut etnograafilist debatti ja selle kommentaare ja kommentaaride kommentaare ja kõike mida ette kujutada võib. Kell on 18:17 ja homme hommikul peab 2000 sõnalise essee ära andma. Mina pole veel kirjutamist alustanud.......vähemalt oli eilne õhtu produktiivne! = otsustasin õppimise üle lasta, kuna see ainult rikub närve ja pärsib mu elu (mitte kõik esseed maailmas...ainult see antropoloogia oma) ja minna parem peole = taksojuht oli eritrealane ja baaris kohtusin zambialase ja somaliga........produktiivsus kuubis!!