vers le merveilleux royaume du Maroc..hihi

2012-02-01T09:16:00.000-08:00

ma tean, et ma räägin viimasel ajal palju rohkem Lääne- kui Lõuna-Aafrikast...aga see ei tähenda, et ta mu südamest kadunud oleks :) vahetevahel ma hakkan oma elu peale Kaplinnas mõtlema ja muutun nõnda kurvaks selle idee peale, et ma võib-olla niipea sinna tagasi ei saa minna, et otsustan selle peale mõtlemise üldse lõpetada.........vahetevahel aga lihtsalt meenuvad mulle mingid seigad, mingid kultuurilised iseärasused,,,täna meenusid mulle aafrika geograafia loengus mu Lõuna-Aafrika õed ja ma leidsin end väga totakalt suure suuga naeratamas...seda seepärast, et iga kord kui keegi Aafrika kaardi mu nina alla paneb, lähevad mu silmad automaatselt Kaplinnale ja siis ma ei suuda uskuda, et ma ise seal elanud olen......ja et mu nii paljud sõbrad seal ikka veel elavad...jah........ei ole midagi paremat siin elus kui olla vahetusõpilane :) teadagi, elasin ma värviliste kaplinlastega ühes parajas getos ja nende kultuur ja keel ja kõik muu selline on mulle väga südamelähedane ning Lõuna-Aafrikas ei tundnud ma end kindlasti mitte valge, vaid pigem värvilisena....igatahes tutvustas üks mu pool lõuna-aafriklasest kursaõde mind sellisele koomikule nagu Trevor Noah....ta on värviline lõuna-aafriklane ja kuigi mulle need lava peal nalja tegevad mehed tõesti kunagi meeldinud ei ole, siis pean tunnistama, et Trevor võitis mu südame esimese videoga, sest ta imiteerib nii perfektselt Lõuna-Aafrika värvilisi, mustanahalisi ja teisi....

ja et te aimu saaksite, millist inglise keelt mina vahepeal viljelesin (ja millest ma siiamaani aru saan...ojeee) ja millist, ma mõtlesin, ma nalja viluks siin Inglismaal jälle viljelema peaks, lihtsalt seepärast, et keegi ei saaks aru mida ma räägin...meie Kaplinna värvilised räägime sellist asja nagu mingels mis on afrikaani ja inglise keele segu, aga neil on mõlemal omajagu tugev aktsent küljes....nii et kuulake siis....esimene osa ongi värvilistest...

http://www.youtube.com/watch?v=gmj_FhPnas4&feature=related

ooo mälestused...ma tahaksin nutta

2012-01-28T04:28:00.000-08:00

motherfuckers...........ma tegin aasta avastuse

nagu ma mitmeid(liiga palju) kordi maininud olen, siis rahadega mul head lood ei ole...........ja ma millegi pärast otsustasin ikkagi söögi asemel endale veebruari kuu Dazed and Confused'i osta (inglise ajakiri) ... sest kaanel oli üks väga ilus motherfucker....muidugi, et mingisugune mustanahaline mees, kellest ma varem kunagi kuulnud ei olnud...ja kui ma ajakirja poes sirvisin leidsin sealt vahelt veel umbes 9 sellist..ja neil olid kõikidel väga ilusad riided (Raf Simons, Comme des garcons jne) ... ja nad olid Harlemist pärit ....räpparid.............ja kuna see oli üks imelik segu headest asjadest otsustasin ma need saatuslikud 4 naela kulutada ajakirjale, kuigi Korea supermarketist saaksin ma selle eest kolme nädala jagu kiirnuudleid...........mis teha

selle avastuse nimi on A$AP Rocky...ta on väga ilus ja imelik...ja kui ma esimest korda ta muusikat youtube'is kuulasin (olin artikli läbi lugenud ja ootused olid taevas) pidin ma pettuma.....tundus selline tavaline wannabe Wiz Khalifa vms

ja millegipärast hakkasin ma sellest hetkest ikkagi youtube'i vahel pendeldama, et tema videosid vaadata ja lugusid kuulata...intervjuusid nautida.......

lüürikalt ei ole ta võrreldav a la Mos Defi (ooops Yasiin Bey), Talib Kweli ja muude sellistega, aga ta kutsub end: dat pretty motherfucker (seepärast ka minu tihe motherfuckeri kasutamine siin postituses...) ja kes inglise keelest natuke aimu omab saab aru, et see on väga veider sest pretty tähendab kena ja seda meeste puhul eriti ei kasutata....nali naljaks....(ma tahaksin öelda kusi kaljaks, aga ma ei ütle) ja seee ongi põhjus miks ta mulle järsku meeldima hakkas: ta on nii naeruväärselt hea ja huvitav!!! ja keerab kõike veidi üle vindi..igatahes olen ma lummatud ja panen siia paar videot...mida ma kindlasti vaadata soovitan, sest ta on väga ilus noormees ja tal on väga ilusad riided ja videod on ka....imelikult naeruväärsed ja ilusad

oih ma unustasin öelda et A$AP(Always Strive And Prosper) on tema nii öelda crew nimi...neid on seal hulgim ja nad on kõik väga huvitavad...kahju, et mina nende kampa ei kuulu...ma panen siia ühe intervjuu nendega ja siis mõistate isegi,,,miks ma kuuluda tahan

http://www.youtube.com/watch?v=r6I2Ek_j_Xc

http://www.youtube.com/watch?v=KuZ2QZKYj7c

http://www.youtube.com/watch?v=0GJXvoYac5Q

nüüd teate, kes on minu tõeline tuleviku abikaasa........dat pretty motherfucker

2012-01-25T03:59:00.000-08:00

tere

kaks viimast päeva on väga..hmm..geograafilised olnud

eile õhtul hakkasid mu majakaaslased mõtlema Inglismaa maakondadele ja üritasid neid kirja panna, aga panid väga pange!! kõik on umbes sellised: Stratfordshire, Hertfordshire, North Yorkshire, South Yorkshire jne........seega seal ei osanud ma kaasa rääkida....siis mõtlesid nad, et peaks proovima kõik Ameerika Ühendriikide osariigid kirja panna ja vaatama, kas saame 50 täis............43 saime ... ja kui täiesti aus olla, siis ma üllatusin väga meeldivalt, sest ma ei teadnud, et inglise noored (minu definitsioon inglise noortest on University of Birminghami noored...kes on võrdlemisi intelligentsed aga olgu, las ma üldistan) Ameerika geograafias nii tugevad on aga vahi-vahi...mina ütlesin kõige vähem osariike..ma arvan...ja sain aru, et isegi kui mulle USA väga meeldivana ei tundu, siis nende geograafiast peaksin ikkagi paremat aimu omama,,,seega on mul järgmine missioon: tunne Ameerika Ühendriike

aga täna oli mul aafrika geograafia loeng ja mis ma öelda oskan Teile.....me vaatasime filmi nimega "Taxi to Timbuktu" ehk siis takso Timbuktusse (Malis)....ja see oli dokumentaal ühest Mali mehest Alphast...kes seletas rahulikult ja ilusti lahti, miks aafriklased, malilased, batamalased (tema koduküla Malis) Läänemaailma rändavad....film oli veel 90date algusest...ta läks kõigepealt New Yorki ja oli seal taksojuht ja rääkis enda ja teiste New Yorki malilaste elust, siis läks Batamasse tagasi külale raha viima....siis läks Pariisi....(oo Pariis ja sealsed aafriklased - minu maapealne paradiis) ja ta tutvustas alati teisi malilasi ja nemad rääkisid oma eludest...ja siis...OH ÜLLATUST...läks ta Tokyosse...mul ei olnud õrna aimugi, et see ka Aafrika immigrantide seas populaarne destinatsioon on, aga järelikult siis! Nägin oma silmaga malilasi, kes rääkisid jaapani keelt :D väga naljakas....

2 asja, ütlen kohe ära, jäid mulle arusaamatuks:
1. peaaegu, et võimatu, et Alpha ise kõik oma reisid kinni maksis, ma usun, et see oli osa dokumentaali eelarvest ja see maksti tal kinni
2. miks oli filmi nimi "Takso Timbuktusse" kui Alpha kordagi Timbuktusse ei jõudnudki....ta läks alati kõigepealt Bamakosse(Mali pealinn) ja seal edasi oma külla Batamasse

PS...Alpha tõi hea näite...Tokyost Bamakosse sõitis ta 15 tundi...ja Bamakost oma kodukülla ka 15h....muidugi üks reis toimus lennuki ja teine arvatavasti rongi või bussiga, aga......veider kontrast

igatahes olen ma oma emalt ja paljudelt teistelt kuulnud sellist juttu: miks need aafriklased siia tulevad? mina olen oma kodumaal ja kannatan elu siin ära, isegi kui kõige lillelisem ei ole, miks nemad seda teha ei võiks? PEAMINE: tulevad siia, tööd ei tee, elavad riigi rahadest ja toidavad oma peresid ka veel....

nojah kõik, kes seda filmi vaatavad peavad kahjuks pettuma ja kõik need arvamused kukuvad arvatavasti kolinal kokku.........esiteks, ei saa võrrelda Eesti vaese ja Mali vaese elu......Alpha külas ei olnud isegi vett....kaevus ei olnud tilkagi vett.......ma tunnen kõikidele mitteaafriklastest vaestele muidugi kaasa....ma ise ka saan hetkel ainult 29 penniseid kiirnuudleid järada ja ega see just kõige suurem maitseelamus ole, aga mis siis ikka......nad käivad tööl hommikust õhtuni, teevad neid töid, mida üks Lääne inimene niikuinii vastu ei võtaks (Pariisis koristasid nad näiteks metrood ja rääkisid, kuidas neid selle töö pärast alandatakse, aga neil vahet ei ole, peaasi et midagigi teeniks)
seal oli üks noor Mali poiss kes töötas 14h päevas ja oli kolm aastat juba Pariisis töötanud ning polnud kokku saanud raha, et endale voodit osta....millest oli väga kahju...kui ma mõtlesin sellele, kuidas eurooplased mõtlevad: et nad ei taha tööd teha ja elavad ikkagi head elu...nad töötavad nii mis jube ja elavad ikkagi jubedat elu..

ja kui Alpha siis natukene raha teenis läks ta tagasi Malisse...rääkis, et ei tahakski kunagi Läänemaailmas päriselt elada, seal ei ole enam rohelust, ei ole vabadust, ta ütles nii ilusti: Aafrika vabadus, see on vaimne vabadus...ta rääkis ka sellest, kuidas Malis kasvades ta mitte kunagi rassidele ja nende erinevustele ei mõelnud, aga nii kui ta Läänemaailma läks, hakkasid kõik kohe eristama: valge, must, see, too...eelarvamused, eelarvamused

Ja kui ta kord siis tagasi Malisse läks, ja selle üle südamest õnnelik oli, tõi ta ka kõikide oma Pariisi sõprade saadetud rahad nende kodustele kätte.. mis oli minu jaoks suur üllatus...just see, et nad kõik oma raske vaevaga teenitud raha talle usaldasid....mina ühele eestlasele küll ei usaldaks :D ja siis need Pariisis töötavad malilased panid omakorda rahad kokku ja ostsid oma küla jalgpallimeeskonnale Adidase jalgpalli...ja maksid natukene, et küla jälle vett saaks...nad ei rääkinud kunagi ainult enda ja enda pere heaolust, vaid alati küla heaolust, kuidas kõiki aidata saaks.....ja miks nad üldse oma külas nii vaesed olid? vihma ei saja sealkandis enam üldse, Sahara hiilib aina lähemale ja et kuidagi lõket teha ja sööki küpsetada, on nad olnud sunnitud puud maha võtma ja nii see kõrb aina laienebki...nüüdseks on ta neile juba tuppa laienenud

siis ma vaatasin Alphat kui inimest: Ta oli ise Soninké seega rääkis seda keelt, rääkis bambarat ja rääkis prantsuse keelt...Ameerikas sai ruttu inglise keele selgeks ja jaapanis õppis jaapani keelt....ja kui ta oli tagasi Malis, näidati teda toolis istumas, lugemas raamatut "Kuidas Euroopa alaarendas Aafrika" ("How Europe underdeveloped Africa" autor on Walter Rodney)...ja mu süda rõkkas rõõmust! sest meie pidime oma essee jaoks ka seda raamatut lugema ja mul oli hea meel, et see ka aafriklaste endini jõudnud oli.....

siin teile treiler sellest filmist http://www.youtube.com/watch?v=lI87JOx4bHk

sellega meenus mulle lugu ka oma kirjasõbrast, mul on palju Aafrika ja mujalt maailma kirjasõpru, aga nad ei ole mitte sellised, kellega ma päris kirju saadaks, vaid pigem interneti kirjasõbrad...(ma pean neist eraldi postituse tegema!!!) igatahes üks minu lemmikuimaid, üks kamerunlane, kolis hiljuti Londonisse, et teha juuras magistrikraad...ta on pärit vaesemapoolsest perest ja rääkis, kui raske tal Londonis on hakkama saada ja kuidas ta Dorothy Perkinsis (riidepood) koristajana töötab ja kuidas sealsed müüjad talle ülevalt alla vaatavad........mul oli seda kurb kuulata....talle vaadatakse ülevalt alla, kuna ta on aafriklane, koristaja....keegi ei teagi tema lugu...mina vaatan alt üles, kuna ta räägib mitmeid keeli, võttis kokku julguse Kamerunist Londonisse tulla...teeb juuras magistrikraadi

nojah!! ei taha päris sellisel toonil ka ometigi lõpetada.. ma viimasel ajal enam populaarse muusikaga üldse kursis ei ole :( vajun aina sügavamale 90date rüppe...aga tänu...elu24le!!!...avastasin sellise laulja nagu The Weeknd, kes paljudele kindlasti juba tuttav...lihtsalt mina olen veidi kohtlane.........ta on Etioopia päritolu kanadalane...ja laulab RNB'd...seepärast ma üldse kuulasingi,,,et näha kas mulle RNB veel sümpatiseerib ja ma pole siiamaani kindel, kas mulle tema muusika meeldib, aga selles laulus siin on midagi....ja selle muusika juures paelub mind miski .... ja vajalik on ka lugeda kommentaare video all..ha!

http://www.youtube.com/watch?v=o9PuAm7d0PA

2012-01-23T07:51:00.000-08:00

oma tunnetest rääkimises ei ole ma väga vilunud, sest ma ei saa neist iial sotti, aga ma avastasin, et keegi teine on ......... üks Eesti neiu kes käib samuti Inglismaal ülikoolis ja kellel on väga huvitav blogi...

http://robertae.blogspot.com/2012/01/eneseleidmisest-leppimisest-ja-headest.html

mulle meeldis see postitus väga, kuna osaliselt tundsin ma seal ennast ära...koht, kus ta mainib, et ta käis Eestis ja see kasvas tal üle pea, survestas ja piiras teda....täpselt nii tundsin mina ka. Eesti ja Inglismaa ei olegi ju nii-nii erinevad, kui mõelda...aga nad on samas väga erinevad. ma võin julgelt öelda, et Eestis olen ma üks inimene aga Inglismaal hoopis teine...ja hetkel meeldib mulle minu Inglismaa mina rohkem...seepärast olen ma otsustanud ka järgmisel vaheajal mitte Eestisse tulla. see kohanemine on võrdlemisi keeruline, sest Inglismaal olen ma välismaalane ja Eestis olen ma eestlane, kes elab välismaal...seega kusagil ei tunne ma end 100% kindlana...ja pealegi kui ma Inglismaale naasin, olin ma muutunud tagasi selleks vaikseks vaoshoitud eestlaseks ja pidin täpselt sama moodi uuesti ümber harjuma hakkama, nagu ma esimest korda siia saabudes, septembris seda teinud olin........selle eneseleidmise koha pealt ei oska ma temaga aga nõustuda, sest mina end kindlasti leidnud ei ole ja end ei ole ma veel armastama ka õppinud....nii palju asju teen ma veel valesti! aga riske on meeldinud mulle alati võtta...mitte just selliseid, et värvin pea roosaks või proovin langevarjuhüpet, aga pigem selliseid et lähen Lõuna-Aafrikasse elama...ihuüksi....siis Inglismaale...mis ei ole minu arust küll midagi erilist, aga mulle on ikka öeldud, et see on imetlusväärne....ja kuna ma sain nii palju inspiratsiooni sellest ühest lihtsast blogipostitusest, ei kavatsenud ma oma järgmist plaani ka enam kauem edasi lükata...ma olen alati mõelnud, et tahaks olla vahetusüliõpilane ja tahaks elada Pariisis.......seega tegin ma esimese sammu Erasmuse poole....aga üht ma Teile ütlen: see ei saa lihtne olema ja seda paljudel põhjustel: 1. ma õpin afrikanoloogiat...ja seda õpetatakse Prantsusmaal ainult ühes ülikoolis...2. see ülikool on Sorbonne :D.........nuff said....ma ei ole üldse kindel, et see plaan mul läbi läheb, aga ma vähemalt olen otsustanud üritada...sest kui mitte just praegu, millal siis veel?

2012-01-20T14:01:00.000-08:00

Kõik teavad, mis on Hollywood, enamik teab, mis on Bollywood...aga kes teab, mis on Nollywood? See on Nigeeria kinotööstus.....kuna Nigeeria populatsioon on kusagil 150 millioni lähedal, pole ka ime, et Nollywood aastas keskmiselt 2400 filmi toodab! Kui te mõtlete, mitu päeva aastas on, siis on see ju päris suur arv...

Kui ma veel Mpumalangas oma Swazi perega elasin, nägin vist esimest korda Nigeeria seepe...mu ema Busisiwe vaatas neid hommikust õhtuni ja ma ükskord küsisin, et kas need talle päriselt meeldivad või ta nalja pärast vaatab, sest esiteks: need olid nagu kellegi mobiiliga filmitud, teiseks: heli oli nagu kõrvalt toast võetud ja kõik kajas ja tol ajal oli Nigeeria aktsent mulle eriti arusaamatu...nad räägivad enamik ajast veel Nigeeria pidgin inglise keeles...millest ma nüüd juba veidi aru saan! ja kõige naljakam oli see, kui dramaatilised karakterid seal olid: alati olid silmad peas punnis ja tolmu lendas, sest pidevalt oli keegi raevunud või südantlõhestavalt armunud....ma leidsin aga ühe väga hea ja lühikese video, kust saab Nollywoodist mingigi ülevaate.....isegi kui Nigeeria aktsendist aru ei saa, ei ole sellest lugu, sest kehakeel räägib enda eest....ja klipi nimi ka: festival of slaps (kõrvakiilude festival)

http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=NzHyZiO8Ojc

2012-01-18T12:42:00.000-08:00

iga päev mõistan 3 korda kui tore koht on Inglismaa.....ja kui tore on see, et ma elan inglaste ja mitte eestlastega (mitte et mul eestlastega elamise vastu midagi oleks, aga kui ma täiesti aus olen, siis ma õpin oma inglise majakaaslastelt iga päev nii palju uut...) igatahes täna läks meil elutoas jutt rassismile...Inglismaal...sest mul on esmaspäevaks aafrika sotsioloogias essee teemal: seleta kuidas Robert Knoxi vaated rassile nii suure populaarsuse osaliseks said...kui täpsustada, siis Robert Knox elas 18.-19. sajandil ja oli Inglise arst kes ütles, et mustanahalised ongi geneetiliselt teistsugused ja neil ei ole hinge, nagu loomadel jne..ühesõnaga oli tema Inglise rassismi isa kui nii võib öelda...ja siis pläkutasime ja pläkutasime ja ma sain teada, et sõna half-caste mis tähendab eesti keeles kahe erinevast rassist inimese järeltulijat...et mõlemad sõnad nii half-caste kui mulatto on inglise keeles pigem rassistlikud ja neid kasutada ei tohiks...mis tuli mulle üllatusena, sest half-caste pole ma kunagi kasutanud ja mulattot ka mitte, sest see on kuidagi võõras sõna....ütlema peaks mixed race aga muidugi perfektsionistid ütlevad, et värv on värv ja neil ei tohikski vahet teha ega neid rõhutama...millega ma 100%selt ei nõustu aga olgu...IGATAHES nüüd jutu juurde: inglise noored peavad gümnaasiumis analüüsima John Agardi luuletust half-caste...mida ma varem kunagi kuulnud ei olnud...John Agard on ise mixed race...ta isa on mustanahaline ja ema portugalist pärit guyanalane ... ja ta räägib inglise keelt hästi ilusa kariibi aktsendiga...igatahes on see luuletus parim, kui ta ise seda loeb, väga karismaatiline luuletaja..kahju, et meie Eestis selliseid asju ei õpi:

http://www.youtube.com/watch?v=pTt4GAjPh58

tõepoolest ilus luuletus....tema sõnum ongi see, et ta ei ole mingi half-caste, mingi poolik miski...ja kui Tšaikovski segab klaveril musta ja valge klahvi, siis see ei ole poolik sümfoonia..ja kui Picasso oma lõuendil punase ja rohelise värvi, siis see ei ole poolik lõuend.....miks siis öelda segarassist inimese kohta POOLIK miski...ma ei tea mis caste tähendab, ma tean et India kastisüsteem on inglise keeles caste system...

ja interneti sõnaraamat ütlebki, et caste on kast...seega..........

ja kuna ma juba Kariibide tujus olen, siis hakkasin uurima University of the West Indies kodulehekülge...West Indies on üldine nimi Kariibimere saartele ja neil on linnakud Jamaikal, Barbadosel ja Trinidad & Tobagos ja ma avastasin, et seal saab õppida afrikanoloogiat ja aafrika diasporaad!!!!!!! ainult bakalaureust muide, nii et ma olen lootusetult hiljaks jäänud...masendav..sest R räägib, et tema tahab poliitika magistrikraadi Barbadosele minna tegema...

siis ma avastasin sealt veel väga intrigeerivaid õppeaineid, kuulake seda: Caribbean studies (Kariibi õpingud), RASTAFARI STUDIES...jah te ei kuulnud valesti...saab rastafaride kohta õppida...reggae studies unit....reggae õpingud...

http://www.uwi.edu/students/programmes.aspx

see on õppeainete otsimootor....ma loodan, et ma kellelegi idee pähe kasvama panin, sest me ei peaks ainult Lääneriikides töllama....Inglismaal on pead tõstmas BNP ehk siis Inglise natsionaalpartei või kuidas iganes seda ka ei nimetata ja nende prioriteet #1: immigrandid maalt välja

siis tulebki mul oma idaeurooplase tagumik Kariibidele vedada....aga selleks ei ole mul hetkel ju raha......üliõpilase elu on väga raske, inimesed...teate, kui palju raha mul hetkel arvel on: 6 naela....aga E'l ja H'l on mõlemal 1 nael, nii et mul on suur edumaa ja vingumiseks mitte palju põhjust :)

2012-01-15T10:16:00.000-08:00

To Sahlins, therefore, there is no direct universal access to reality, no getting round culture’s mediation in all its particularity and relativity. A“biologically grounded cognitive realism (Sahlins, How “Natives” Think, ) such as that advocated by Obeyesekere on behalf of a common humanity ironically does a disservice insofar as direct unmediated access to reality disallows human creativity and ﬂexibility by elevating physiological sensations over empirical judgements, sense over meaning.

kõigest väike ülevaade sellest mida ma läbi elan.....sadu ja sadu lehekülgi mingit arusaamatut etnograafilist debatti ja selle kommentaare ja kommentaaride kommentaare ja kõike mida ette kujutada võib. Kell on 18:17 ja homme hommikul peab 2000 sõnalise essee ära andma. Mina pole veel kirjutamist alustanud.......vähemalt oli eilne õhtu produktiivne! = otsustasin õppimise üle lasta, kuna see ainult rikub närve ja pärsib mu elu (mitte kõik esseed maailmas...ainult see antropoloogia oma) ja minna parem peole = taksojuht oli eritrealane ja baaris kohtusin zambialase ja somaliga........produktiivsus kuubis!!

2012-01-12T07:45:00.000-08:00

ma ei saa neid õudusi, mida ma Inglise televisioonist näen, enda teada jätta....see on uskumatu, mida kõike siin ei näidata

eile õhtul tuli saade, kuidas olla hea ema vms...ja siis käis saatejuht, suhteliselt skeptiline saatejuht, erinevatel emadel külas ja üks oli arvake ära mille fänn........platsenta fänn...ja mitte lihtsalt fänn vaid fanaatik...ma tean küll, et osad inimesed platsenta alles jätavad jne aga see oli natukene imelik! kõigepealt tõi mingi ema oma värske verest tilkuva ligase ja ilge platsenta selle naise kööki ja siis see fanaatik kukkus seda nuuskima et OIII KUI HÄSTI SEE LÕHNAB JA see on ju lihtsalt imeline nabanöör! eesti keeles ei kõla see nii efektselt aga inglise keeles käis see nii: WOWW the umbilical cord is just divine!! it smells of blood!!! (see lõhnab vere järele!)...siis ma juba mõtlesin et..öäkk..oxe......edasi läks see nii, et ta tegi endale nabanöörist südamekujulise aknakaunistuse...jah....siis rääkis milliseid vitamiine ja hormoone seal platsentas on, sest enamasti kasutavad nad ju seda söömiseks...aga ma olen vägagi veendunud et ma saan ka maitsvamatest asjadest vitamiine...samas....miks süüa õuna kui saaksid süüa platsentat? siis ta aurutas potis platsenta ära ja sellest tuli selline...kole junn...ja siis ta lõikas selle viiludeks ja sõi ära....rääkis veel kuivõrd hästi see ikkagi maitseb...ja kuna ta oli platsentaspets siis tulid teised naised oma värskete platsentadega ka tema juurde ja ühele naisele tegi ta sellest............platsentasmuuti.......ja see naine jõi selle smuuti ära ja ütles et ooo maitseb tõepoolest tohutult hästi! teate ma ostsin vetikatega misosuppi...et eksperimenteeriks erinevate toitudega...ja see lõhnas nii jäledalt, et ma ei suutnud seda süüa ja nüüd mul on rahast kahju, sest keegi mu majakaaslastest ka seda ei ihaldanud ja ma pean kolm ülejäänud pakikest ära viskama! aga kui vetika misosupp juba nii vastik oli...ma mõtlen, et kuidas siis platsentasmuuti maitseb?...ma paneks siia ühe mõnusa verise platsenta pildi ka..aga ma ei hakka....

teine telesaade mis mulle meeldib on "sex: how to do everything?" ehk siis "seks: kuidas kõike teha?" ja mitte sellepärast, et see tegelikult väga hariv või kasulik oleks, aga seepärast, et sealt võib leida kõige imelikumaid FRIIKE ja saate mõte ei ole see, et friigid on kahtlased vaid see, et friik peab julgema olla! ehk siis viimases saates näidati inimesi, kes naudivad seksi.........loomadeks riietunud inimestega...oli seal üks vääääga kole mees kes oli vahekorras kellegagi, kellel oli seljas hiiglaslik krokodillikostüüm...ehk siis teda erutas hiiglaslik mängukrokodill....ja seal oli hiiglaslik mängukoer ka.......ma vaatasin ja mul ei tulnud sõnagi suust välja...nii hämmelduses olin ma....

kui ma muidu olen enda arust päris avatud meelega, siis neid saateid vaadates saan küll aru, et ma olen ikka pärit vanast heast idablokist.....sest Eestis ei näidata iial selliseid asju ja ma olen pidevalt šokeeritud....mu majakaaslased on ka...aga ma olen eriti šokeeritud

viimane saade oli lihtsalt naeruväärne...nagu need Ameerika dokumentaalid ikka on...sel oli nimeks spontaneous human combustions ehk siis spotaansed inimpõlengud aga mina ütleks pigem inimplahvatused...ehk siis ameeriklased tulid välja teooriaga, et inimesed tihti lihtsalt suvaliselt plahvatavad oma sisikonnas...kõhupiirkonnas...ja surevad nii.........ja seal oli hulk tuletõrjujaid, kes olid väidetavalt selliseid laipu leidnud ja antropolooge ja muid selliseid inimesi, kes sulle musta valgeks rääkisid ja keda ma väiksena uskusin, aga seekord ma irvitasin...irvitasin lõputult, sest ma ei suutnud oma silmi ega kõrvu uskuda....esiteks...sellised asjad olid nende sõnul juhtunud ju ainult Ameerikas....ma pole Eestis kunagi ühestki spontaansest inimpõlengust kuulnud...igatahes on see meie majas uus nali...vahepeal ma ähvardan et if you don't shut up right now I will spontaneously combust

muide ma sain täna oma aafrika poliitika ja aafrika ajaloo esseed kätte ja sain mõlema eest tulemuse 2:1...meil on siin sellised hinded, et parim on first siis 2:1 siis 2:2 siis third ja siis fail ja ma olen enda üle väga uhke!! ma kirjutasin mõlemad viimasel õhtul valmis ja ei oleks nii normaalset tulemust uskunud, aga ma tean, et saaksin ju 1000 korda paremini...ma ei tea miks ma siis ikka veel blogi kirjutan...mul on esmaspäevaks antropoloogias etnograafilise debati analüüs vaja kirjutada.....ei tea kellest teen, kas Lõuna-Sudaani Nueridest või Zambia vasevööst.........mul on kaks uut õppeainet ka!! aafrika geograafia ja african development ehk siis aafrika arendamine!?!?! arvake ära kust õppejõud pärit on...........SIERRA LEONEST!!! bye ...im going to spontaneously combust now..

2012-01-09T11:03:00.000-08:00

ma olen enda peale vihane, et blogikirjutamist edasi lükkan...aga teadagi lükkan ma kõike alati edasi(va söömist)...igatahes olen ma tagasi Inglismaal....kus on 11 kraadi...mis on lausa kuum...

mul oli Eestis väga tore, kuigi ma alguses väikese kultuurišoki sain....isegi Lõuna-Aafrikasse minnes ei olnud mul kultuurišokki...aga Inglismaalt kodumaale naastes oli....
ma igatsesin natukene Inglismaad ka....ma sain Eestis oldud aja jooksul mõnede inglise eestlaste..ja eesti inglastega..suhelda ka...ja lihtsalt inimestega, kes on siin elanud, aga tagasi kodumaale naasnud ja enamik leidsid, et Inglismaa on nõme...Birmingham on tööstuslinn ja muud sellist.......kas teadsite, et Birmingham on Euroopa kõige rohelisem linn...seda ma kusagilt lugesin...muidugi city mõistes linn mitte town...ma oletan...
igatahes hakkasin ma oma elu peale siin mõtlema...sest mulle ju kõik alati kõikjal meeldib! ja siis ma mõtleisn, et.................esimesed 3 kuud mis ma siin veetsin, tegin ma väga palju asju valesti..(sellest hoolimata olen ma siin õnnelik, aga saaksin ju veel õnnelikum olla)

1. võtsin kaalus juurde (siin ühe kilo ja eestis KAKS mis teeb kokku ei rohkem ega vähem kui kolm kilo ja see on väga masendav)
2. kulutasin ebanormaalselt palju raha - moraal - OTSIN TÖÖ...ja see on lubadus....kiiremas korras otsin ma endale töö
3. ei õppinud peaaegu üldse - see on masendav....ma õpin nii huvitavat asja ja ma ei õpi mitte üldse.......ma nüüd üritan muutuda...ei, ma muutungi
4. tegelesin liiga palju lollustega a la kaotasin mobiili ära ja muide otsustas Easyjet mu pagasi nüüd Inglismaale tulles veel paariks päevaks Eestisse jätta, seega ma eksisteerin hetkel 4 paari kontsakingade (mida muud mul käsipagasisse pakkida oli) ja kahe paari teksadega.........seda juba laupäevast saati....hallelujah praise the lord

igatahes ei ole ma päris lootusetu..aga siiski halvas seisus, sest iseenda peale olen ma tohutult vihane, et ma selline läbikukkunud inimene olin terve esimese semestri! muide, ma Eestis rääkisin, et vast enam vaheaegu niipea ei tule ja tuleb eksamiperiood ja see ja too ja ei tea millal tagasi saan tulla...aga siia naastes avastasin, et mul hakkab märtsi lõpus uus kuuajane vaheaeg.......elagu Inglismaa!

kui ma kultuurišokist rääkisin, siis see oli nimelt selline: ma olin teadlik, et inglased on väga-väga sõbralikud ja vastutulelikud ning abivalmid igas olukorras....aga ma ei teadnud, et eestlased nii õelad on!...kui ma üks õhtu Eestis söögilauas küsisin, kas ma peale söömist või võin laualt ära panna vastas isa: kas sa nägid et ma oleks seda võid söönud või???????? ja ma ütlen täiesti ausalt.. keegi oleks nagu mulle praepanniga vastu vahtimist virutanud...ma olin nii hämmelduses, et miks keegi niimodi üldse teisele inimesele vastama peaks? (ta on mulle tegelikult alati nii vastanud, aga vanasti kuulsin ma seda ju tihti ja ei teadnudki, et teist moodi saab ka vastata) siis ma küsisin, et miks sa niimoodi vastad, kas sa viisakalt ei oska vastata? siis tema nähvas, et kas ma siis ikkagi ei näinud, et ta võid ei söönud aga MIKS PEAKSIN MINA VAHTIMA MIDA KÕIK TEISED INIMESED LAUAS SÖÖVAD...eriti kui jutt käib sellisest asjast nagu või......jeesus maria ja kõik pühakud...aita eestlasi! iroonia seisneb selles, et ma lahkusin vihahoos toast ja kui paari minuti pärast tagasi tulin sõi isa............võilieba

Eestis oli mul palju rohkem mõtteid peas selle kultuurišoki kohta, aga ma hakkan vananema ja mälu hakkab ka kusagile haihtuma, seega mul rohkem situatsioone meelde ei tule kui, et lihtsalt igapäevaelus inimesed on nii tõredad ja vastikud...teenet eriti paluda kelleltki ei taha, sest sulle vastatakse vingus näo ja kissis silmadega....minu majakaaslased siin on veel eriti head ja vastutulelikud kõige suhtes....näiteks küsis R, et kas ta tuleb mulle lennujaama vastu (ta elab sealt umbes 2 tunni kaugusel!!) ma ütlesin, et ohh eiii, mis sa nüüd, ma lähen bussiga Birminghami ära sa selle pärast küll nüüd sõitma hakka.....siis ta ikkagi ütles, et talle teeks ainult heameelt minu aitamine...ja ma siis lõpuks nõustusin...ja olin õnnelik, et abivalmeid inimesi ka veel meie seas leidub...R rääkis mulle ka oma Barbadose reisist ja ma olin absoluutselt lummatud....ta leidis, et meie majakaaslased peaksime suve alguses kõik koos Barbadosele minema! mina vastasin seepeale, et sel juhul ei jää mul muud üle kui tänavanurgale linnuks minna....kõige kiirem ja lihtsam viis see raha suveks kokku saada....kes aga ei taha, et ma linnuks läheksin, küsige palun mu kontonumbrit...........

nägemiseni

2011-12-30T02:54:00.000-08:00

mul on üks majakaaslane...ta on mu lemmik sõbranna Inglismaal...muidugi ei ole mul seal välja kujunenud parimat sõbrannat, sest kui parimaks sa ikka kolme kuuga saad ja pealegi on mul ju südamesõbranna igaveseks Eestis olemas....aga ma võin ruumi oma südamesse teistele ka teha...R'ile igatahes tegin...ta on mu majakaaslane ja õpib poliitikat ja see on üks põhjustest miks me hästi läbi saame....teised majakaaslased on ses osas võib-olla mitte nii agarad...aga kui Gaddafi tapeti või Berlusconi tagasi astus, siis saatsime ikka üksteisele SMSe, et teine teadmatuses elama ei peaks...koos õpetame ka mu birminghamlasest majakaaslasele inglise poliitikat...tähendab mina muidugi eriti ei õpeta midagi, aga nähtavasti olen ma kolme kuuga paremini informeerituks saanud kui tema 18 aastaga, sest kui R temalt küsis, et kes oli Inglismaa peaminister enne Cameroni vastas tema et Blair =)....oi nalja....Nick Clegg'iga pani ka puusse, kui tema kohta küsisime.....nohhh see kõik selleks!

kuna R elab Londoni lähistel(hehe) siis otsustasime, et läheme koos tema juurde ja ta viib mu sealt lennujaama...kõigepealt teatasin mina tähtsa näoga, et minul läheb lennuk Heathrow lennujaamast! kaks päeva ennem avastasin aga, et Stanstedist...ära viis ta mu siiski, aga kas teate kui tore pere ja maja tal olid...ma pean sellest lähemalt rääkima! ta vanemad tutvusid London school of economics'is(väga hea ülikool) ja muide...mu teise majakaaslase isa on Oxfordi lõpetanud...ah see selleks
nad kohtusid seal ja elasidki alguses Londonis, aga hetkel elavad nad keset põldu.......endises laudas.....aga see oli üks ilus laut kui ma aus olen :D nende maja on vanadest maakividest ja hästi pikk.....ja seal on väga õdus...ümberringi on ainult lõputud väljad ja lambad, lambad ja väljad....minu lemmik ruum nende kodus oli kaminaruum, kus ta isal on TOHUTU muusikakogu...neid vinüüle oli seal sadu ja sadu...ja siis me panime tule hakkama.....lesisime nahkdiivanitel ja kuulasime Max Romeot ja Curtis Mayfield'i....ja nende 4 koera-kassi ronisid meie otsas ja limpsisid meie nägusid....ja me sõime brie'd ja sinihallitusjuustu...see oli üks ilus õhtu
õhtusöögilauas läks ka väikeseks debatiks...tema vanemad uurisid Eesti kohta ja mis ja kus ja kuidas ja siis rääkisime stereotüüpidest...ja inglased rääkisid mis nendest välismaal arvatakse: et neil on koledad hambad, et neil ei ole kultuuri, et neil on halb söök aga hea huumorimeel, aga mis kõige tähtsam: nemad arvavad, et nad on parim rahvus! ....selle viimasega ei saanud ma kuidagi nõustuda....ma pole kunagi seda varem kuulnud ja inglaste sõnadest ega käitumisest ma ka seda välja lugenud ei ole ja ma ütlesin seda neile aga nemad ütlesid, et ei nii ikka öeldakse...ja siis R teatas et jah, mis pattu salata aga Inglismaa on parem kui kõik teised riigid...ja siis ma kohkusin veidi, sest ta mõtles seda südamest...kuidas saab arvata, et üks riik ja kõik selle inimesed on automaatselt teistest paremad kuna nad on lihtsalt mingist teatud riigist? no kui aus olla, siis itaallased, mul on selline tunne, küll arvavad nii, aga mis ma lollidega vaidlen! siis ma ütlesin, et R ära nii päris ütle, sest keegi ei ole ju PARIM ja ta isa ütles ka et R, inimene on inimene ja vahet ei ole kust ta pärit on, aga nojah...R on väga uhke inglane, mis ma muud öelda oskan!

kui ma R'ilt küsisin, kus riikides ta käinud on siis lasi teine nagu kahurist: Antigua ja Barbuda, Barbados, Jamaika see ja too....muide tema veetis oma jõulud Barbadosel ja viimati käis ta seal selle aasta mais.....palju õnne talle! ja sel ajal kui tema emaga mais Barbadosel oli, olid tema vend ja isa arvake kus,.,,,ARKTIKAS...jah te ei kuulnud valesti.....ja arvake ära kus ta isa käinud on.................jah Malis aga see praegu ainult morjendab mind, kui ma mõtlen kus kõik käinud on!!! kui ma teistelt majakaaslastelt sama küsimuse küsisin, olid nad käinud Indias, USAs, Lõuna-Aafrikas, paaril kariibimere saarel jne ja üks neist ütles nii muuseas, et elas vahepeal Hong Kongis.. inglased on väga palju reisinud rahvas ja ei tasu arvata, et see rikaste pärusmaa on nagu Eestis kiputakse arvama...ükski minu majakaaslastest ei ole pärit rikkast perest, aga nagu näha, on reisimseks ikka ressursse leitud...muide R'i ema on töötanud Mehhikos, Grenadas ja muudes lahedates kohtades..

R'ile meeldivad samuti mustanahalised, seega tema ja mina oleme meie maja peamised väljaskäijad, sest esiteks teab ta, kuhu baaridesse meil minna tuleb ja teiseks leiavad teised palju vabandusi a la pole raha pole aega palju õppida jne aga R on alati käpp

ja tal on muusika osas hea maitse =) kui mul oleks kodus selline kaminatuba ja vinüülikogu ning isa väikesest saati mulle Curtis Mayfield'i oleks mänginud, oleks võib-olla mul ka, aga samas.....ma olen ta ise suurest peast avastanud ja muud toredatki, nii et lootust veel on...

praegu tuleb telekast Vennaskonna Pilleriin ja ma mõtlen, et minu vanemad kasvatasid mind samuti hea muusika saatel üles....kuulasime me ju oma prussakatest kubisevas Annelinna korteris Singer Vingerit, Tõnis Mägit ja muud sellist...............oh armas lapsepõlv

2011-12-25T06:32:00.001-08:00

njah minust on saanud stereotüüpiline blogija ehk siis halb blogija, aga Aafrika on hetkel viimane asi mille peale ma mõtlen(wow) ja niisama oma elust mõtlen ma jällegi liiga palju, seega...filosoofilised postitused tulevad hiljem...täna aga...kuna jõuluaeg on muidu tore, aga minu jaoks alati super igav aeg, siis....lükkan siia ühe õdusa loo...võib-olla isegi kaks?

ma tean, et kui mulle mõni muusikaline grupp meeldib, siis ma pläkutan neist pikalt, aga Black Star'i puhul jätan ma selle vahele....see kollektiiv on hmm...imeline?...koosneb kahest mehest, keda iga modernne noor teadma peaks, aga kui ei tea siis nüüd teate: Talib Kweli ja Mos Def (kes võttis oma uueks artisti nimeks nüüdsest Yasiin Bey...jumal seda teab miks!? ta on Mos Defina nii kuulus aga see selleks) nad on muidu kaks erinevat muusikut ka, aga üheksakümnendatel lõid sellise duo nagu Black Star ja minu imestuseks on nad jälle aktiivsed...vanadest lugudest võite kuulata näiteks "definition" ja "respiration".....
nad on eraldi ka väga head muusikat teinud...igatahes on neil uus lugu, mis mulle väga-väga meeldib...väga mosdefilik...või peaksin ütlema yasiinbeylik? igatahes õdus ja mõnus ja tekitab tunde nagu ma hõljuksin kosmoses...või vähemalt pimedas öös...oooo romantika

http://www.youtube.com/watch?v=B0jwXAwmy0Q

kuna juba õdusate lugude jagamiseks läks, siis Kanye West tegi kunagi sellise nalja nagu good fridays kus postitas oma blogisse igal reedel (vahel venis küll pühapäeva see ootamine, aga pole viga) ühe loo, kus ta oli ka teisi artiste kaasanud..ja minu ülim lemmik...kus on sample'itud Curtis Mayfield'i...kes on samuti imeline muusik, kes nüüdseks juba meie seast kahjuks lahkunud...igatahes siit ta tuleb:

http://www.youtube.com/watch?v=Iy9B_iQtjoM

2011-12-13T11:13:00.000-08:00

sõbranna küsis, miks ma tundeid juba blogisse kirja ei ole pannud...siit nad tulevad: tunded on segased hehe hihi......on küll tore, et ma näen oma venda ja oma koera..ja muid taolisi kalleid olendeid, AGA ma tulin üleeile ja igatsen juba Inglismaad.......mis on minu enda jaoks veidi ootamatu...asi on selles, et siin Tartus on ikka jube külm ilm....lund ka ei ole...ma nii ootasin lund ja teda ei olegi...ja tänavad on nii tühjad...ja kui ma olin Londonis lennujaamas, siis otseloomulikult...nagu alati...sattusid minu lähedusse väga matslikud ja õudsed eestlased, kes mul juba eos tuju alla tõid!! nimelt olid minu ees kaks meest..ja iga teine sõna nende sõnavaras oli kas v*tt, t*ra, p*ts või muu selline.....see just ei tekitanud minus kõige soojemat tunnet taas emakeelt kuulda...ja siis terve aja nad sajatasid...MIDA KURADIT.. MIKS ME SIIN PASSIMA PEAME PERSSSEE KÜLL MA ÜTLEN...no hallooo lennujaamas tuleb ikka ju ootamist ette!!....NOO EI OLE VÕIMALIK T****RRRAAA MA ÜTLEN P*TTTTSI...ja siis ma sokutasin ennast lennukis inglaste vahele....ja sain väga huvitava tuttava...üks inglise mees, kes on juba kuus aastat Tartu Ülikooli jaoks Narvas töötanud...jah inglane kes on 6 aastat Narvas elanud, kujutate ette ka kui masendav see võib olla :D ta ei tundunud ise ka väga vaimustuses sellest...rääkis et narvakad ei ole huvitatud ei eesti ega ka inglise keele ära õppimisest...neil ei pidavat neid ju vaja minema......see tuli minu jaoks üllatusena, sest mina arvasin, et eesti keel neid ei huvita, aga inglise keel küll...aga ei olegi nii!
ta ütles, et tahtis see aasta siin enam mitte töötada, aga kuna majanduslik olukord siin maailmas on nagu ta on, võttis ta ikkagi selle väljakutse vastu...ta on veel töötanud Lätis, Rumeenias, Belgias, Prantsusmaal, Hollandis, Kanadas ja sajas muus riigis...ja ta õpetabki Narva venelastele inglise keelt.......ma sain temaga pikalt pläkutada, sest nimelt...kui kõik olid lennukis end mõnusalt sisse seadnud, avastati, et lennuk ei ole siiski lennukorras ja siis pidime me end ümber kolima teise lennukisse, mis võttis aega (ja mis, mina mõtlesin, ei olnud midagi erilist, aga stjuuardessid ütlesid, et nemad ei mäleta, millal viimati nemad ühest lennukist teise kolima pidid....ei usu!) igatahes rääkis see onkel veel, et kui ta kunagi Rumeenias ootas, et lennuk õhku tõuseks, nägi järsku lennuki aknast, et see oli ümbritsetud mingist kalashnikovidega varustatud komandost! ja siis nad olid lennukisse nende kalashnikovidega sisse lennanud...ja kolm meest kinni võtnud ooooo! selliseid draamasid minul kunagi pardal juhtunud ei ole ja loodan, et ei juhtu ka
igatahes on Eestis kokkuvõttes tore, aga Inglismaal on täpselt sama tore :D

mul ei ole eriti kirjutamise tuju ja pealekauba tunnen ma, et ma ei saa oma imelist avastust enam kauem enda teada hoida...ma olen avastanud väga coooooli grupi...kel nimeks dead prez...ma tõesti ei tea, kus maailmas ma varem elasin, et ma alles nüüd neist kuulen!? aga siiski....väike sissejuhatus: tegemist kahe ameerika mehega, viljelevad räppmuusikat (mida muud mina ikka tänapäeval kuulan...midagi!), aga nad ei ole eriti tavalised...esiteks pooldavad nad sotsialistlikku maailmavaadet ja nad on veganid (jah.....räpparitest veganid, tähendab et nad ei söö ei liha ei kala ei muna ei loomseid rasvu ei mett ei mitte midagi...mul on Inglismaal naabripoisid ka veganid ja ma olen poes ringi vaadanud, et mida nemad süüa saaksid peale taimede ja muu sellise ning olen leidnud ühe asja: kuskuss....seega palju õnne dead prezile....siin ka laul nende toitumisharjumustest....ma ei arvanud, et ma oma elus kuulen räppareid ütlemas: lentil soup is mental fruit (läätsesupp on mentaalne vili).....

http://www.youtube.com/watch?v=YTAhSJt_8x8

peale selle ei räpi nad igavatest asjadest nagu suurte tagumikega naised ja alkohol ja raha vaid.......sellest, et sellest ei ole cool räppida :D nende kõige kuulsam lugu (mida Drake kopeerinud on :S)

http://www.youtube.com/watch?v=4jNyr6BJZuI

ja siin nende lugu nimega Mind sex...mis mulle väga meeldib...sest kõik mehed võiksid nõnda mõelda, kas pole, naised!!!! (ilus video ka)

http://www.youtube.com/watch?v=VwTNOxJXMYM&ob=av2e

üks minu lemmikumaid lugusid neilt....räägib koolidest..küll Ameerikas, aga siiski...Eesti koolid on ju sama teed läinud...ma ei nõustu nendega sajaprotsendiliselt,,aga...sõnad käivad nii: all my high school teachers can suck my dick, telling me white man lies straight bullshit ja nii on.....sest siiamaani õpetatakse ju meile, et Columbus avastas Ameerika!?!?!?! avastas Ameerika!?!?!?!?! maa on avastatud alles siis, kui valge inimene sinna esimest korda jõuab? see ei loe, et mittevalged elasid seal juba ammu enne seda? kas siis oli see tühi ja pime koht? ei eksisteerinudki!?!?! ma saan aru, et vanadel aegadel..kui südamest usuti, et mustanahalised on metslased ja mitte tavalised inimesed...seda usuti........ aga 21. sajand kus kõik on võrdsed ja on iseenesest mõistetav, et mustanahalise ja valgenahalise ainukene erinevus ongi nahavärv..meile ikka sellist jura õpetatakse? uskumatu...

http://www.youtube.com/watch?v=BpipOqP_1C0

aga siit see lugu, tänu millele ma nad avastasin...wow....ons see alles lugu...lihtsalt kuulake kuulake kuulake....
dead prezi plussid: see millised nad 90'datel välja nägid on väga selline..milline on minu maitse meeste osas! neil on ilus aktsent....neil on ilusad hääled...ja neil on väga-väga head sõnad (aga siiski, ma ei nõustu nendega alati, näiteks siis kui nad räägivad white people(valged inimesed) see ja white people too...ma ei salli seda white people juttu üldse...mina kui white person(valge inimene) ei samasta end ajaloo ega muu poolest mitte kuidagi valgete ameeriklaste või inglastega, kes maailmale väga palju halba on teinud...mina va eestlane samastun ikka pigem aafriklaste ja teiste ajalooliselt alla surutud inimestega...WORD)

http://www.youtube.com/watch?v=3og0JaKAbZw

see biit ja need sõnad!!! kõige tähtsam - kuulake sõnu...kuulake kuulake kuulake

2011-12-07T12:27:00.000-08:00

uskuge või ei....ma eksisteerin

ja ma palun vabandust...elu on olnud üsna tormiline ja igas ilmakaares on aga muudkui mingid jamad! ja ma andsin täna oma viimase(kolmanda sel nädalal) essee ära ja homme on antropoloogia ja aafrika kultuur(kust ma olen otsustanud poppi panna, sest no tõesti....MIND OOTAB KUU AJA PIKKUNE VAHEAEG EESTIS kui kaua ma jõuan oodata?) ja antropoloogiaks ei viitsi ma isegi lugeda mitte..teate küll seda tunnet, kui lõpp on nii lähedal ja sa lihtsalt..kuidas nüüd eesti keeles öelda? ma ei tea....I can't be asked...

ma tahaksin rääkida kõigest sellest, mis ma vahepeal teinud olen, aga mul on tunne, et midagi väga huvitavat ei olegi rääkida....väljas olen veidi vähem käinud, sest kooliasjad surusid end vahele...paar korda käisin isegi Birminghami eestlastega pidus!(ja mul käis Londonist külaline...oi oi oi salajane külaline!!! igatsen sind) mis on ju ülimalt tore...me kuulasime laupäeval eesti 90'date hitte a la Anaconda ja Ummamuudu :D siis mõtlesin küll, et.....Eesti...on.....supercool!!! seda on välismaal elavad eestlased alati öelnud, aga nii on..et kui oled kodumaalt eemal, hakkad seda palju rohkem hindama...sellepärast ma vast hetkel Eestisse tulekut ootangi..pühapäeval see ju juhtub..hallelujah...meil on kuuajane vaheaeg ja ma tulen tagasi Inglismaale alles 7. jaanuaril(seda ootan ma ka, sest ma hakkan Eestis kindlasti Inglismaad igatsema...ma juba igatsengi teda veidi)

esseed jätsin ma aga kõik viimasele õhtule ja ei ole iial enda peale nii vihane olnud...üks oli aafrika ajaloos...teemal "kuidas on euroopa ajaloolased üritanud tõestada et Aafrikal ei ole ajalugu ja kuidas on aafrika akadeemikud tõestanud, et neil ei ole õigus" või midagi sellist...väga päevakohane teema, sest kas teie teadsite et Aafrikas (ma räägin sub-Saharan Aafrikast) olid kunagi 3 väga suurt ja mõjukat impeeriumi: Ghana impeerium (mis ei ole seal kus tänapäeva Ghana), Mali impeerium (mis on osaliselt tänapäeva Malis aga hõlmas ka teisi alasid) ja Songhay impeerium....kas meile ajaloo tunnis Eestis kunagi neid mainitud on? ei....minule mitte! Eestis õppisime impeeriume ja tsivilisatsioone Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Aasias, Euroopas ja kõikjal mujal, aga Aafrika(sub-Saharan noh!!) jäeti, nagu alati, välja...Aafrikal on tegelikult täisväärtuslik ajalugu täiesti olemas, lihtsalt vahe on selles, et Euroopas hakati kõike palju varem üles kirjutama, Aafrikas on tänapäevani suulised traditisoonid palju tähtsamad kui kirjalikud..sellest see vahe.....Sunjata eeposest lugesime ka lõike ja ma sain oma lemmikute Mandinkade kohta väga palju teada....ma olen täheldanud, et iga kolmas Mandinka on perekonnanimega Diabaté...ja iga teine Traoré...mõtlesinl et nojah...huvitav-huvitav! tuleb aga välja, et Mandinkad ise usuvad, et Sunjata eeposes olid kaks venda...üks kes võitles lõviga ja teine kes ülistas oma venda...ja Mandinkad usuvad et Traoréd ongi kõik selle lõviga võidlenud venna järeltulijad ja Diabatéd on teise venna järeltulijad...kelle järeltulija mina va Arro olen oooooooo!!!??

poliitikas pidime kirjutama sellise asja nagu position paper teemal tänapäeva Aafrika kõige tähtsamad probleemid ja leidma neile lahendused...ma võtsin selle essee jaoks raamatukogust umbes 8 raamatut ja loodan, et õppejõud seda ka hindab! probleemideks võtsin: 1) nafta (spetsialiseerusin Ekvatoriaal Guineale)...sellele pean ma eraldi postituse pühendama, sest te ei kujuta ette ka mitte, milliste kuradi naftahunnikute otsas aafriklased istuvad ja ainukesed inimesed kes sellest mingit kasu saavad on Lääne korporatsioonid, kes on selle nafta põhimõtteliselt omastanud ja nende naftarikaste riikide juhid...masendav.....elu...
teiseks probleemiks võtsin terrorismi..mis on tõusujoones seal Saheli-Sahara piirkonnas, aga mis, nagu ma ühest targast raamatust teada sain, ennem põhimõtteliselt ei eksisteerinudki, kui George Bush otsustas üks päev et Sahara kõrbes elavad Tuaregid on tegelikult siiski ilmsed terroristid ja viisid oma väed sinna kohale ja tänase päevani passivad mingid ameerika vennad seal Saharas ja terroriseerivad Tuarege!!! ja kolmas probleem oli demokraatia Aarikas...tähendab kui täpsem olla, siis need lollakad presidendid, kes osades riikides troonilt ei taha ära tulla...riikides nagu Ekvatoriaal Guinea kus Teodoro Obiang on president olnud 32 aastat - jah te ei kuulnud valesti....selliseid riike on veel: Kamerun (presidendiks Paul Biya-president viimased 29 aastat), Zimbabwe (Robert Mugabe-24 aastat), Sudaan (Omar al-Bashir-18 aastat), Angola (José Eduardo dos Santos - 31 aastat), Uganda (Yoweri Museveni-25 aastat), millele ma keskendusin...
ja siis oli essee aafrika kultuuris, kus oli teemaks: kirjuta kriitika mõne aafrika raamatu või kunstiteose põhjal ja ma valisin muidugi raamatu, sest kunst ei ole mulle just väga südamelähedane KUIGI peale lugemise nädalat oleme me ainult aafrika kunsti õppinud ja ma pean tunnistama, et see oli minu jaoks võrdlemisi huvitav....ma pean paari kunstnikku teilegi tulevikus tutvustama...igatahes raamatuks valisin Okot p'Bitek'i "Song of Lawino and song of Ocol" millest ma siin juba kunagi rääkinud olen ja uuesti ei hakka, aga nende esseedega seoses ei ole mul lihtsalt hea tunne...ja ma PEAN järgmine semester rohkem pingutama (mul tuleb uus tunniplaan ka!! veel lühem kui praegune!! 8 tundi nädalas!!!!!!!! wooohooo)

ilm oli siin Inglismaal siiamaani ikka uskumatult soe ja vihma ei ole ka selle 3 kuu jooksul, mis ma siin elanud olen, praktiliselt üldse sadanud...mis nali on? nüüd on aga külm..väga külm..täna oli 7 kraadi ja ma tahtsin surra....ma ei salli eriti seda, et mulle pidevalt seda eestlust nina alla määritakse ja nähvatakse, et SUL KÜLL KÜLM EI TOHIKS OLLA...miks mitte siis!?!?! ma olen väga külmakartlik...kui mina mässin end parka, uggside ja võimalikult paksude teksade sisse siis enamik inglise noori käivad siiamaani, tüdrukud: lühikeste pükste, seelikute või kleitidega(enamik neist on siiski sukapüksid ka jalga pannud..wow) ja peale panevad kardigani...veidi targemad ka õhukese jaki ja ma nägin täna...täna, kui väljas oli 7 kraadi ja mul nina otsast tahtis külmaga kukkuda....paari poissi kes olid lühikeste pükste ja t-särkidega!?!?!?!?!?!?! ma olen šo-kee-ri-tud

tegelikult nüüd kui ma otsa lahti sain, saan aru et mul oleks ikka tohutult palju kirjutada...aga ma ütlen nii palju, et ma käisin ju konverentsil Guinea-Bissau poliitikutega kohtumas...see on väga veider riik ja ma olen teda juba maininud, aga ütlen siis veel kord, et selle riigi parlamendi president Raimundo Pereira, kes on endine Guinea-Bissau president!!!!!! ja asepresident ja muud tähtsad ninad käisid meil ülikoolis väikesele publikule rääkimas...mul oli au osa sellest publikust olla ja kuna Raimundo ja co. inglise keelt ei rääkinud siis nad pläkutasid väga pikka aega portugali keeles...mille vastu mul ei olnud absoluutselt mitte midagi, sest see on euroopa keeltest minu lemmikuselt teine peale prantsuse keelt....ma pole kunagi aru saanud, miks see hispaania keel inimesi hullutab...ilus teine küll, ma seda gümnaasiumis 2 aastat õppinud ka, aga Portugal on juba riigina huvitavam ja portugali keel on nii kõlav ja idülliline...ja teda räägitakse muudes väga huvitavates riikides a la Brasiilia, Angola, Mosambiik, Cabo Verde, Guinea-Bissau, Sao Tome & Principe jne!!! igatahes jättis Raimundo mulle sümpaatse mulje ja ega ta pani mulle silma peale ka...ma märkasin küll...oleks võinud lõpus juurde astuda ja küsida kas tal mulle mõnda poega pole sokutada, sest ta ise on pensionär...muide...meie afrikanoloogia õpilased istusime kõik koos..meid oli seal võib-olla 10 või veidi rohkem ja siis meid tutvustati nendele tähtsatele ninadele kui YOUNG AFRICANISTS.....minule pole kunagi keegi viidanud kui noorele afrikanistile aga ma ütlen üht....mul tuli vägisi naeratus näole...väga kaunis tiitel...ainult et ma pean ta ära teenima! ja et siis tähtsatest meestest vähe oleks...mu kursakaaslasne..üks inglane kelle gümnaasium nii muuseas Lesothos (enklaav Lõuna-Aafrikas,,väga huvitav kuningriik!!!) vabatahtliku tööd käis tegemas...tähendab Lesotho kuningas käis tema koolis külas ja ta pidi LESOTHO KUNINGA EES KÕNE PIDAMA...ma tahtsin ka kaasa minna..ta elab veel Yorkshire'is ja ma pole ju Inglismaal ikka reisida saanud, aga ei sobinud see graafik mulle...seega Lesotho kuningas jäi seekord nägemata, aga pole viga..

kuulake parem Angola mõjutustega portugali muusikat ja vaadake videot, eks, see on ju Cabo Verdel filmtud...(kus...ma aafrika ajaloos õppisin...enne seda kui valged orjakaubandusega tegelema ei olnud hakanud, inimesi ei elanudki,,,seega Cabo Verde elanikud on endised orjad kes on Aafrika mandrilt sinna veetud..hmmm)

http://www.youtube.com/watch?v=wOMe-8Tf1Y0

see video on jällegi Angolas filmitud ja ma tean et eurooplastel on kindel ettekujutus sellest, kuidas ja KUI HÄSTI aafriklased tantsivad, aga nad ei tea tihti kaasaegsetest aafrika tantsudest, nagu Kuduro ja Kwaito, õige midagi...seega nii tantsivad noored angolalased...ja tantsivad hästi

http://www.youtube.com/watch?v=4CkXhtw7UNk&feature=relmfu

ma sain just teada, et Ida-Timoris räägitakse ka portugali keelt!?! wow

2011-11-21T15:13:00.000-08:00

ma pean teile rääkima ühest imelisest avastusest....antropoloogia tunnis uurisime selliseid inimesi nagu les sapeurs du Congo...ehk siis kongo sapeurid....neid leidub nii Kinshasas kui Congo-Brazzaville'is (ja tegelikult on neid päris palju ka Pariisis) ja tegu on meestega, kes tegelikult ei ole just kõige rikkamate killast: hauakaevajad, taksojuhid, puusepad jne...nad ostavad Euroopast endale väga kalleid ja ekstravagantseid riideid ja käivad nendega linna peal ringi ja tõstavad püksisäärt ja lipsu ja kergitavad pintsakuhõlma, et mööduvad inimesed firmamärke näeksid...nende jaoks ei ole mingi probleem osta originaal Louis Vuittoni või Yohji Yamamotot(tema on just Kinshasa sapeuride seas väga populaarne)...aga kuna minu seletus ei anna absoluutselt edasi seda, mida ma tegelikult öelda tahan siis kaege ise!!!.....minu arust võiks The Sartorialist Kongodesse minna ja neid pildistada....ei tea kas ta nende olemasolust üldse teab? talle kindlasti pakuks see huvi...ega keegi teist The Sartorialisti tuttav pole? et öelge siis minu poolt edasi.......

http://www.youtube.com/watch?v=Mg562l2WFHo

http://www.youtube.com/watch?v=ALugQi2HbwY

http://www.youtube.com/watch?v=4TvRSpRCR0A

http://online.wsj.com/article/SB10001424053111903927204576574553723025760.html

rahvale aka mari-liis bunderile

2011-11-19T05:00:00.001-08:00

mulle just meenus et Eestis on ju PÖFF ja seal näidatakse Miriam Makebast(Mama Africa) filmi....jumal teab millal ja kas see juba äkki ära näidatud ei ole, aga siiski soovitan vaadata...ma ise ei ole seda kunagi näinud, aga Miriam Makebaga olen ma hästi kursis..kuna ta on siiski lõuna-aafriklane...üks kuulsamaid Aafrika lauljaid üldse...ja ta on pool xhosa pool swazi MINA JU KAAAAA põhimõtteliselt :D sest kui ma elasin Kaplinnas, siis mustanahalised kes mind ümbritsesid olid xhosad ja kui ma elasin Mpumalangas, siis inimesed kes mind ümbritsesid olid swazid...selle peale üks hallelujah

Miriam Makeba on le-gen-daaaaar-ne...ta laulis tihti apartheidist ja mustanahaliste kiusamisest ja pidi eksiilis elama, sest ta ei hoidnud kunagi mokka maas ja oli poliitiline aktivist... aga nüüdseks on ta meie seast lahkunud, aga et te ikkagi teaksite milline keel on XHOSA(minu lemmikuim Aafrika keel forever and ever koos zulu, ndebele ja siswatiga...need on nguni keeled ehk siis klikkidega keeled) siis palun kuulake seda laulu =) neid klikke ei tehta mingi masina ega instrumendiga, vaid see on osa keelest ja kui nad räägivad siis need klikid kostuvad alati väga valjult ja ma olen alati mõelnud, et ühel zulul või xhosal on päris raske ju sositada nii, et teda ei kuuldaks! mind ja minu mõtteid...

http://www.youtube.com/watch?v=2Mwh9z58iAU (siin on näha kui karismaatiline ja tore naine oli Miriam Makeba ja tema väike demonstratsioon klikkidest, aga järgmine video on parema kvaliteediga versioon samast laulust, sest siin ei kostu klikid üldse nii hästi =))

http://www.youtube.com/watch?v=HfZA4TkjbtE

siis meeldib mulle väga tema laul Into Yam ja eriti see video...nii lihtne aga nii ilus...see on pärit filmist "Come back, Africa"...jälle film Lõuna-Aafrikast mida minu silm näinud ei ole...väga kahju...meil on see kooli raamatukogus olemas isegi, aga VHS kujul ja kust kurat mina selle VHS mängija tänapäeval leian...see on müsteerium!

http://www.youtube.com/watch?v=spuz9X8fWjI

teine laul mis mulle nii väga meeldib ja minus sellise tunde tekitab et ma tagasi Aafrikas olen on In the land of the Zulus...kuulake neid kauneid meeshääli seal taga...ma olen lummatud

http://www.youtube.com/watch?v=k27LiD3YDZ4

kui aga minust isiklikult rääkida ja täpsemalt minu eemalolekust, siis.....meie maja on tabanud jube saatus ja ebaõnn...kõik läheb aina allamäge...majakaaslaste suhted purunevad ja asjad lähevad katki ja kaovad....ma kaotasin oma TELEFONI ja inimesed.....eksistents ilma minu mobiilita on väga-väga raske..ma põen isegi hetkel nõrgema astme depressiooni(ma ise usun nii)..ma ei oska kuidagi olla ega midagi teha...see on lihtsalt õudne...asi pole mobiilis kui vidinas endas aga just MINU mobiilis kus olid minule nii armsad ja kallid pildid ja minu muusika...minu sõnumid ja numbrid ja videod...miks ta kadus, miks :( ma nutan selle pärast...oi-oi kui kurb ma olen...eile käisime Birminghami suurimas klubis ja muidugi ma kadusin ära ja muidugi ei olnud mul mobiili, et oma sõpru leida ja muidugi töllasin ma öösel kell 4 üksinda kusagil Broad Streetil ja otsisin sõpru ja muidugi ei leinud ma neid...vähemalt oli mul väga tore afgaanist taksojuht...ja eelmine nädal oli somali....ma muidugi ütlesin, milline AUUUU on mul somaliga kohtuda, sest seda ei juhtu just tihti aga siis võtsin tuurid üles ja hakkasin uurima et miks Somaalia ikkagi ei lase Somaalimaal iseseisvaks saada?? MIKS?? MILLE KURADI PÄRAST?? ja taksost välja astudes ei olnud meie suhe enam nii sõbralik ja soe nagu ta oli siis kui ma taksosse istusin....mis teha...elu on selline..TIE

2011-11-12T18:34:00.000-08:00

TULEN HEADE UUDISTEGA...

ma ei ole vist maininud, aga peale seda kui ma Lõuna-Aafrikast lahkusin leidis minu vend...(see mäsleja vend, mitte usklik) omale tüdruku(ta oli ennem moslem aga tundis siiski, et Jeesus Kristusele ei saa seal peres vastu panna ja hakkas nüüd kristlaseks) ja see tüdruk päris kiiresti rasestus(nagu meil sealmaal kombeks rasestuda) ja ta sünnitas PRAEGUUU seega...ma olen nüüd ametlikult tädi...tädi Hanna...(ja laps sündis 2 päeva peale minu Lõuna-Aafrika õe sünnipäeva)

ühesõnaga ma olen väga õnnelik hetkel...selle pärast ja ka kõige muu pärast....näiteks käisin ma eile peol...ja see oli üks kuradima tore pidu(nagu kõik meie peod) ja 90% inimestest kellega ma tutvusin olid mingil põhjusel Jamaika päritolu seega selle loo pühendan ma oma Jamaika tutvustele..............elagu Jamaika ja elagu Lõuna-Aafrika!!!

http://www.youtube.com/watch?v=uijFctBM47M

VIVA

2011-11-09T04:18:00.000-08:00

ma peaksin ju tegelikult antropoloogiat õppima ja aafrika kunstist lugema, aga ma lugesin Postimehest uudiseid, või tegelikult pigem kommentaare....see on mu lemmik osa...kui on uudis mis kuidagigi seostub Aafrikaga(või moslemitega) oskan ma alati kommentaare ette arvata...harva panen mööda...eestlastel on ettekujutus, et kõikide maailma aafriklaste elu unistus on siia tulla ja eesti naine kosida(mehelik kadedus vist, et nad seda nii palju rõhutavad seal kommentaarides) ja OTSELOOMULIKULT ei taha aafriklased kindlasti mitte: 1)tööd teha 2) kultuuri sisse elada 3) koolis käia 4) üleüldse mitte midagi head neil plaanis ei ole kui nad siia tulevad...ainult riigi rahadest elada ja lulli lüüa....

ja seda juttu ei kuule ma tihti mitte ainult Postimehe kommentaaridest, vaid keskealiste eestlaste suust...ja kui paljud neist keskealistest on eales mõne immigrandiga rääkinud või neist tegelikult huvitunud? peaaegu, et mitte keegi

kui ma vaatan siin Inglismaal ringi, Inglismaa, mis on sisserännanute seas palju populaarsem kui Eesti Vabariik(aga kommentaatorid siiski leiavd, et eesti on see mustanahalise nirvaana....see final destination), siis ma ei ole siiamaani mitte kedagi kohanud, kes leiaks, et multikultuursus oleks halb...kui ma olen küsinud siinsetelt noortelt, et mis neile enim Inglismaa juures meeldib öeldakse justnimelt, et see multikultuursus...see on ju huvitav...ka üks põhjustest miks mina Eestist ära tulin..

ja kui ma suhtlen siinsete nö sisserännanutega, sest enamik minu, ütleme siis...aafrika/aasia päritoluga tuttavatest on siin sündinud ja kui sa küsid, kust sa pärit oled? vastavad kõik, et Inglismaalt, mis on ju tõsi...miks peaks kellegi nahavärv tema koduriiki muutma...kodu on ikkagi see, kus sa üles kasvanud oled, kus sa end mugavalt tunned...minu klassis käib üks nigeerlane, kes on üles kasvanud Ghanas ja peale seda Inglismaal elanud....väga tark inimene(kujutate ette aafrika sisserändaja, kes on tark ja käib ülikoolis ja ei ela toetustest jne...paljud kuulevad seda kindlasti esimest korda) ja tema ütles, et ta on Inglismaal palju muutunud ja kui ta näiteks Ghanasse läheb, siis temale vaadatakse seal veidi imelikult, et kuidas ta räägib ja kuidas ta riietub ja mida ta teeb ja kuidas ta oma juukseid kannab...seega ei tasu arvata, et nad Aafrikas kõik end alati koduselt tunnevad...ajapikku muutub seegi

mu aafrika poliitika pinginaaber on ugandalane, kes on üles kasvanud Uganda külas...jällegi väga tark neiu, kel on elus kindlasti raskem olnud edasi pürgida kui minul,,,,ma ei saa üldse aru, miks inimesi üksteisest eraldama peab...inglased ja sisserännanud inglased...soovid ja unistused on neil ju samasugused..keegi ei sünni siia maailma ja ei mõtle, et mina ei taha õppida, ei taha targaks saada, ei taha raha teenida..mina tahan toetustest elada!

ma lugesin kunagi Postimehest mingit artiklit ühe Eestis, kusagil Ida-Virumaa metsas olevast majast, kus elamisloa taotluse vastust ootavad immigrandid elavad...ja siis küsitigi neilt(üks oli vist Kamerunist, teine vist Kongost?), et mis nad Eestist arvavad ja nad ei olnud väga vaimustuses sellest sääskedest pungil metsas elamisest ja muust säärasest...ja hiljem lugesin ma lehest, et nad olid, vastust ootamata, ära põgenenud!! vot teile nalja..ma arvan, et õigesti tegid ka, sest kuigi noored on palju tolerantsemad(ja see on otseselt seotud sellega, et nad on rohkem reisinud ja inimestega otseselt SUHELNUD, mitte oma järeldusi naabirnaise juttude põhjal teinud) ja oskavad ratsionaalselt mõelda, siis eesti elanikkond on suures osas väga rassistlik..seda julgen ma päris kindlalt väita...ja kui mult on siin seda küsitud, siis ma olen seda pidanud ka oma kurvastuseks tunnistama...

te vast mäletate, kui see suvi Inglismaal noored mässasid ja maju põletasid jne..ja kuidas igal pool pasundati, et enamik neist mässajatest olid ikkagi sisserändajad! ma sattusin Itaalias vist Sky News'i või mingi taolise kanali peale tol ajal ja seal rääkis üks Inglise mees, et see ei ole põlisele aafriklasele üldse omane..mässata ja möllata ja räusata...aga aafrika noored kes siia sisse rännanud on, on seda nö halba käitumist ja oma õiguste tagaajamist õppinud kohalikelt inglise noortelt ja ma ei saaks rohkem nõustuda...kui ma käisin Aafrikas koolis, oli seal kõik teist moodi...inimesed austavad..tõesti kogu südamest austavad endast vanemaid...eriti enda vanemaid ja just nimelt ka õpetajaid..nad on väga hästi kasvatatud ja viisakad..osaliselt kindlasti selle pärast, et nad on palju usklikumad....ja kui ma käisin Euroopas koolis...Eesti ei ole isegi parim näide, sest seal veel mingisugune kord on ühiskonnas säilinud...kuigi väga tihti öeldi õpetajatele tunnis selliseid asju mis isegi minu häbist punastama panid...oma vanemaid kustuakse inetute nimedega a la ema on mutt jne...kuidas saab oma ema kohta mutt öelda?
üks aafriklane ei ütleks sellist asja..aga kui rääkida Inglismaast, siis siin pidi kord gümnaasiumites täiesti käest olema...seda olen ma näinud telesaatest "Educating Essex"(Essexit harides...kus on ühte kooli kaamerad üles pandud ja näidatakse igapäevast inglise koolielu) ja oma sõbrannadelt kuulnud...noored ei allu õpetajatele mitte mingil määral, neile öeldakse kõike mida sülg suhu toob, õppimisest ei ole keegi eriti huvitatud jne..ma küsisin oma sõbrannalt, et jeesus, kas teil päriselt ka niimoodi siis koolid toimivad? ja tema ütles: jaaa, ma olin ise samasugune...vahel viskasime õpetajaid söögiga, mina olen mitu korda oma õpetajaid v***udeks ja m***ideks sõimanud jne...ükskord ütlesin, et ta peab kohe klassist välja kobima, muidu lähen väga närvi ja teen midagi.....ma mõtlesin..oh my god..
kas te nüüd mõistate miks ma Aafrikasse tagasi tahan? ühiskonnas kehtib kord ja austus....meil Lõuna-Aafrikas on halbade õpilaste peal lubatud kasutada ka ihunuhtlust(usun, et kõikjal Aafrikas) ja ma olen kahe käega selle poolt....iga kord kui õpetaja füüsilised meetmed kasutusele võttis(alati ainult väga hea põhjusega) siis oli ka kord majas...Eestis on vanemad ka natukene peast soojaks läinud...käivad koolis õpetajaid nuiamas, et nood nende lastele paremaid hindeid paneks, niisama nägusid täis sõimamas jne.......

ja minu jutu mõte ei ole see, et kõik sisserändajad on imelised ja kohalikud halvad...on häid ja halbu mõlemate seas...aga minu jutu mõte on see, et ei tohi ÜLDISTADA

kui ma-sen-dav maailm võib olla...

ma olen nüüd vihane ja kuri...bye

2011-11-07T10:15:00.001-08:00

mul oli vahepeal mõõn...et mida kirjutada? siis tuli reading week(lugemise nädal) ja arvake kuidas see kulges...nii, et ühe essee kirjutasin valmis reedel ja teist hakkasin kirjutama eile õhtul kell 7...ja tähtaeg oli täna kell 12:30....ja meid teatati rohkem kui kuu aega ette...miks ma jätsin selle taaskord viimasele õhtule? jumal seda teab...ma mõtlen...et kas mõni inimene tõesti ei muutu? ma tegelikult ei taha sellele hetkel isegi mõelda mitte, sest kuigi suuur koorem on hingelt nüüd ära - ma sain mõlemad õigeks ajaks siiski esitatud(osad ei esitanud üldse!), aga avastasin täna aafrika poliitikas istudes(ma ei suuda seal üldse süveneda, asi on vist ruumis, kus on Danford collection ja mind ümbritsevad kõiksugu nigeeria kunstiteosed), et ma tegin oma poliitika essee täiesti valesti....oh mind!!! ma ei viitsi seletada, kus ja mida ma valesti tegin, aga sellel kõigel on ka üks hea pool...see on unassessed essay ehk siis see oli justkui prooviessee ja selle tulemus ei lähe kirja, aga siiski vaatab nüüd õppejõud, et ma mingi pooletoobine olen! olen ikka rumal inimene, olen mina ikka rumal

aga teate millest ma mõtlesin kirjutada.......Inglismaast!
ma pole sellest riigist kunagi väga vaimustuses olnud..Prantsusmaa on alati palju ahvatlevam tundunud (olgu, võib-olla tundub siiamaani kuid siiski!) paljud eestlased arvavad, et teame Inglismaad hästi jne jne, aga...võta näpust! Mulle on see riik väääggaa meeldima hakanud...muidugi need iseenesest mõistetavad põhjused, et ta on multikultuurne ja Birmingham ikkagi metropol ja puhas ja ilus ja see ja too...aga tal on mingi oma võlu, kui ma ütlen tal, siis ma pean silmas Inglismaad ja tema rahvast. Eestis on võimalik end inglise noorte eludega kurssi viia ainult läbi dokumentaalfilmide, kus nad on kas 14 aastaselt rasestunud ja abiellunud, narkomaanid, 13. aastaselt silikontissid omandanud, lihtsalt lollid ja ülekaalulised või midagi taolist. Tegelikult, ma tahaksin öelda, on Inglismaa tüdrukud enamuses suhteliselt kenad tüdrukud...nad on alati hoolitsetud...see tähendab alati meigitud nägu(olgu, vahel liiga palju!) ja sätitud juukseid ning riiete peale mõtlevad nad ka rohkem kui eestlased...ja kuigi nad võivad kanda palju meiki, siis on vähe selliseid, kellel oleks korraga juuksepikendused, ripsmepikendused, küünepikendused ja kõiksugu muud pikendused...kui ma majakaaslastelt küsisin, et kas solaariumi kusagil lähedal ei ole(ma nii kuus kord-kaks käin, sest teeb naha ilusaks) siis neil jäi peaaegu et hing kinni...SOLAARIUM! SEE TAPAB!! ma ütlesin, et noh kui üle pingtada siis vist küll..aga nemad leidsid, et üks normaalne neiu ei käi kunagi solaariumis ja ikka pigem spray-päevituses, aga see pole minu jaoks! seega, kuigi siin paar solaariumikabiini on, olen ma otsustanud nende teenuseid mitte kasutada, sest nad näevad kuidagi...ebausaldusväärsed välja :D
Ja kui ülekaalulistest rääkida, siis muidugi on neid rohkem kui Eestis, aga anorektikuid on ka palju rohkem kui Eestis...mitte, et see mingi näitaja oleks, ma lihtsalt mainin, et stereotüübid ei pea tihti paika. Peale selle on neiud siin väga eneseteadlikud...enamik neist teavad une pealt kus toidus kui palju kaloreid, süsivesikuid ja muid nalju on...mina panen suhu, mis juhtub(kuigi tegelikult on minu toitumisharjumused siin üpris radikaalselt muutunud, aga sellest mõni teine kord) aga nemad loevad a l a t i kaloreid ja arvutavad ja siis jätavad meelde, kui palju nad veel päeva jooksul süüa tohivad ja nii edasii....
kui rääkida noorte intelligentsist, siis....ma ei saa siin väga adekvaatselt arvamust avaldada, sest minu ülikoolis on raske laisku ja lolle õpilasi leida...kuigi viimasele minutile lükkajaid on peale minu veelgi...näiteks minu majakaaslane H...eile, kui mul veel Nigeeria gängsteritest 500 sõna kirjutada oli oli temal 2500 sõna vaja kirjutada...ja kell lähenes südaööle..siis ta arvutas...12.5 tundi veel jne jne...aga valmis ta sai!! nii käib elu siinsetel üliõpilastel..

üks asi, millest inglased ise aru ei saa, on see, et nad on väga sõbralikud ja avatud...ülbeid inimesi on väga-väga raske leida. Mul ei ole kunagi kuhugile kartust minna, sest tean, et isegi kui ma lähen ihuüksi võetakse mind hästi vastu ja saadakse ruttu sõpradeks...antropoloogia tunnis aga arutasime kord seda teemat ja inglased rääkisid ise umbes nii: noh meie, inglased, kui teada-tuntud kinnine ja reserveeritud rahvas,,,,,,mis eestlased siis veel on!!! igatahes oli see üks sajast positiivsest üllatusest siia jõudes

muide...te kõik ju teate kuidas inglased teed armastavad...mina joon ka vahel rooibosi piimaga(hoian seda vaikselt hingitsevat lõuna-aafriklast enda sees veel kuidagi elus), aga nemad joovad enamasti earl grey'd...ja kui siin keegi endale kohvi või teed teeb, siis harva tehakse ainult iseendale..küsitakse ikka teistelt ka, et kas kellelgi on soovi? ja kuna ma tihti kohvi või teed joon, siis pean ma ka tihti küsima ja ma olen inglastelt juba mitu komplimenti oma väga hea teetegemisoskuse kohta saanud.. kui uhke ma olen!
ja kui ma suvel Itaalias elasin...Napolis!!!! mis on just oma hea kohvi poolest väga tuntud, siis tegin ma ka tihti perele kohvi ja sain tihti komplimentidega üle valatud

arvake ära kus minu kohvi-ja teetegemisoskusi maha tehti..........lõuna-aafrikas! aga ma ütlen endale: mida nemad ka õigest kohvist ja teest teavad...!

muide, Lõuna-Aafrika ja Inglismaa on üksteisega väga-väga sarnased...neid sarnasusi on liiga palju, et välja tuua ja ma tean, et see on seepärast, et LAV Inglismaa koloonia oli, aga hoolimata sellest ei ootaks, et kaks üksteisest nii kauget ja erinevat paika samas nii sarnased oleksid..

need on osad põhjustest miks mulle Inglismaa meeldib...siis on siin veel väga tore arhitektuur, linn on nii puhas ja hästi planeeritud(mitte, et see minu prioriteet nr 1 oleks, aga lihtsalt väikene tähelepanek!), inglaste huumorimeel on palju-palju parem kui eestlastel, kui nad piiridesse jäävad, vahel tehakse küll liiga palju nalja ja mul viisaka inimesena tihti põsed valutavad lõputust emotsioonitust naeratamisest

Inglise noored on tegelikult küll võrdlemisi...ulakad :D nad napsutavad päris palju, käivad palju väljas, olen täheldanud, et ka seksuaalselt väga vabameelsed ja avatud, seda puudutavaid saateidki on telekas lõputult, kus tüdrukud jalad harkis günekoloogi juures istuvad ja siis kõike televaatajatele lähedalt näidatakse ja seletatakse....Eestis oleks see šokeeriv, mina arvan!

toit on siin väga hea!!! klassikalisi inglise toite ma väga ei söögi, aga aasia toidud on mulle kindlasti rohkem meeldima hakanud(pean silmas india kööki ja muud säärast) poodides on väga huvitav ja lai valik...nagu ma kord juba mainisin...taimetoitlus ja isegi veganism on siin väga populaarsed

jalgpall pole minu kandis pooltki nii populaarne, kui ma arvasin....minu majas ei huvitu ükski tüdrukutest jalgpallist...nende poiss-sõbrad natukene, aga mitte vääggaa palju...Birminghami kõige kuulsam meeskond on Aston Villa....eks ma siis hoian sellele pöialt..kui alaline birminghamlane

eestlasi on siin palju! ma üks päev uurisin oma Facebooki sõbralisti ja avastasin sealt umbes 5 eestlast, kes Birminghamis elavad...muidugi on neid palju ka Londonis ja mujal...sõbranna Aberdeenist(mis on Šotimaal) ütles, et seal pidi neid samuti arvukalt olema..

Birminghamist on pärit ka paar kuulsat ansamblit, sealhulgas Black Sabbath, Judas Priest, Led Zeppelin, Duran Duran jne

ja kuigi aktsendi järgi saadakse alati aru, et ma inglane pole(mis ei olnud nii tavaline LAVis ja Itaalias) siis, et te teaks, on Inglismaal tuhat erinevat aktsenti...taaskord fakt, mida ma varem ei teadnud...mina hääldavat inglise keelt nagu vanad-head lõuna-inglased....kui tuua paar näidet siis sõna glass(klaas), enamik inglastest ütlevad gläss, aga mina ja R(lõuna-inglsmaalt..durr!) ütleme glass... sõna pass..enamik ütlevad päss, mina ja lõuna-inglased pass...mis pidi tegelikult keeleliselt võttes vale olema, sest a'na hääldataks teda siis, kui seal sõnas oleks R, aga teda ju ei ole! aga mind ei kõiguta sest.....mina ei tahagi lõuna-inglasena tunduda...mina hääldan nii, nagu meie vanas-heas Lõuna-AAAFRIKAS hääldame =) ...inglaste släng on ka mulle midagi uut, sest Inglise saateid pole ma kunagi väga vaadanud(va Skins ja see on siin palju abiks tulnud) aga sellised naljakad sõnad nagu noob ja fanny...(ropud) olid mulle uued...ja naljakad väljendid nagu innit...ka sõna proper kasutamine...näiteks kui mõni möödaminev noormees on ilus siis me ütleme he is proper fit, mis tähendab et ta näeb väga hea välja vms...võtke teatavaks!

ning mul on väga raske panna sõnadesse seda kultuuri, seda inglise noorte kultuuri, mida ma vaikselt õppinud olen ja kuhu ma sisse sulanduma hakkan...mulle väga meeldib kultuuridesse sulanduda ja võin julgelt öelda, et kõikidest kultuuriruumidest, kus ma elanud olen, olen ma midagi alati endaga kaasa võtnud...ja siinsed sõbrannad on juba mulle mitu korda maininud, et sinust on nüüd tõeline Inglise noor saanud! Oh mis te nüüd, kas just nii.....südames olen ma siiski arg ja alalhoidlik eestlane...tehke mis tahate =)

et natuke seda inglismaad, mis mulle meeldima on hakanud, teile tutvustada, siis panen paar oma lemmikut inglise laulu, mis mulle esimese hooga meenuvad.....soovitan kuulata...mul on muusika osas päris hea maitse..hihi (enda arust vähemalt, sest muudes aspektides seda öelda ei julgeks) ja hmm kui maitsetest rääkida, siis mu riietumisstiil on ka muutunud...mingi grunge mutt ma nüüd ei ole, aga enamasti kannan ma converse'e ja teksapükse või teksaseelikuid ja pusasid ja T-särke...mis ei ole tegelikult, tavaliselt, üldse minulik... aga kui välja minek on, siis ikka lühikesed kleidid-seelikud selga ja platvormking jalga...nagu üks tõeline inglise noor kunagi
(ja ma ei saa mainimata jätta, et Versace for H&M tuleb Birminghami ka ja muidugi lähen ma sinna kohale, et kas või neid kauneid nahktagisid oma käega katsuda, sest osta ma neid ei raatsi...Donatella disainitud küll, aga mul on vaja hetkel hing sees hoida mitte 180 naelaseid nahktagisid osta! H&M tegi ka "Lohetätoveeringuga tüdrukust" inspireeritud kollektsiooni, mis mulle veel rohkem kui Versace oma meeldib..võib-olla ikka sama palju...aga kui see välja tuleb olen ma juba Eestis...väga-väga kahju! võib-olla kui ma tagasi tulen, on veel midagi alles..ma südamest loodan...)

http://www.youtube.com/watch?v=3UkPINigAHU
(Queen Geroge Michael'i esituses...Wembley staadionil..enam inglaslikum olla ei saa...sellest ei saa mul iial küllalt ja seda versiooni tutvustas mulle mu Itaalia tööandja...wow)

http://www.youtube.com/watch?v=D9AFMVMl9qE
Ellie Goulding tegi Elton John'ist oma versiooni...kas ei ole ilus ja puhas ja siiras? seda laulis ka selle aasta Inglise X-Factoris ingellikult üks noor Iiri neiu...kuulake tema versiooni ka... ta nimi on Janet Devlin

http://www.youtube.com/watch?v=T8oRFcA0mFM&ob=av2e
see bänd nõuab pikemat arutelu, aga seda laulu lasi kunagi Eesti MTV üpris tihti ja see video, see laulja!!!!!! (kes on minu suureks kuvastuseks homoseksuaal...miks Kele ooo miks? ta on ju veel Igbo,,,minu lemmik etniline grupp Nigeeriast...aga ikkagi ooo miks Kele?) ja see laul on lihtsalt alati minuga kaasas käinud...kuulake siis sõnu ja selle ansambli teisi laule ka...ma väga soovitan =) Bloc party - The prayer

2011-11-04T09:05:00.000-07:00

ma teen essee jaoks uurimust, loen neokolonialismist, Kwame Nkrumahst, chichidodost ja muust säärasest ja taustaks käib selline telesaade nagu The real housewives of New York City(New York City tõelised koduperenaised) ja ma mõtisklen...et...kuidas on inimesed suutnud end veeretada neljakümnendasse eluaastasse, tegelikult on nad vist viiekümnele lähenevad...peaaegu viiskümmend aastat siin planeedil, 50 aastat eksistentsi ja kuidas saab olla nii loll ja rumal ja...lihtsalt niivõrd rumal?? ma tean, et mul endalgi mõistus veel korralikult kodus ei ole, aga mul on vabandus, väga hea vabandus: ma olen 20! mul on veel veidi aega....neil on nii palju raha ja nad ei tee sellega mitte midagi kasulikku, nad isegi ei reisi! või kui reisivad siis ainult Rooma (ja sinnagi butiikide ja mitte millegi muu pärast) miks nad Guinea-Bissausse ei reisi? miks nad Paapua Uus-Guineasse ei lähe?

muide...Inglismaal elamise plussid...teisipäeval tuleb mu ülikooli Guinea-Bissau parteiliider (Guinea-Bissau on väga pisike ja väga intrigeeriv riigike Lääne-Aafrikas, endine portugali koloonia) ja ma tahan sinna kindlapeale minna! Oma silmaga näha Guinea-Bissau poliitikut...hallelujaaaahhhhh

igatahes on mul üpris hea meel et mul blogi on, olenemata sellest, kas teil samuti selle üle hea meel on hihi..ma saan oma vihapursked kõik siia suunata..seega..selle asemel, et oma essee kallal töötada on taaskord muud eksistentsiaalsed mõtted mu aju halvanud aka kuidas on inimene nõnda loll? (üks põhjendus on - nad on ameeriklased - aga kui ma veel vastuseid peaksin leidma, annan teada) nüüd aga tagasi kõige ilusa ja huvitava juurde...Kwame Nkrumah, chichidodo, neokolonialism..

bonsoir

2011-11-03T15:18:00.000-07:00

ma tahaksin küll kirjutada, aga ma olen suutnud end neljapäeva õhtusse nii veeretada, et mul siiamaani suurt ülikooli jaoks tehtud ei ole ja raamatut on veel 30 lk lugeda, seega...ma olen vist maininud, et USA poliitika ei meeldi mulle eriti. tegelikult meeldivad mulle selle riigi juures väga-väga vähesed asjad ja kuna ma tahtsin korraks vaheldust ja veidi ajul puhata lasta, kuulasin oma vanu-häid lemmikuid Commonit ja Lupe Fiascot ja jõudsin ühe väga hea mõtteni Lupelt...ei tea, kas ta mu laste isaks ei taha hakata?

"My fight against terrorism, to me, the biggest terrorist is Obama and the United States of America. I'm trying to fight the terrorism that's actually causing the other forms of terrorism. You know, the root cause of terrorism is the stuff the U.S. government allows to happen. The foreign policies that we have in place in different countries that inspire people to become terrorists."

au revoir

2011-11-01T16:53:00.001-07:00

see on Halloweeni eri

Halloween algas mul juba umbes nädalakene tagasi...kaunistasime kodu, tellisime kostüüme, lõime meeleolu...ja see oli väga tore nädal, kõige toredam siiamaani mul Inglismaal..ma arvan, et see ongi põhjus, miks mul täna depressioon on....tõesti, õudne tunne! R ja H läksid koju, sest on reading week..ja on teisipäeva õhtu ja minul on ainult lust ja lillepidu siiamaani olnud, ülikooli asju ei ole ma üldse teinud..peale selle kohtusin ma eile enda tulevase abikaasaga, aga sama kiiresti, kui ma ta leidsin, kaotasin ma tema.. siin on kirjeldus, et kui keegi näeb või kuuleb, palun andke teada:

*prantslane
*väga pikk
*Mandinka (see on see etniline grupp, kuhu ta kuulub. väga tähtis)
*kannab ilusaid riideid
*on Erasmuse üliõpilane minu ülikoolis
*pariislane
*Senegali päritolu
*elab minu linnaosas, Selly Oak'is
*õpib inglise, hispaania ja jaapani keelt
*must nagu öö
*talle ei meeldi Abd Al Malik ja talle meeldib T.I. (aga küll ma ta ümber kasvatan)

rohkem ma kahjuks ei tea

aga nüüd toredate asjade juurde.....asjade juurde, mis mind selle nädala jooksul õnnelikuks on teinud või nalja pakkunud...või mis on lihtsalt öeldes veidrad:

*kui mind ööklubi järjekorras peaaegu surnuks tallati ja ma inimmasside eest Mini Cooperi kapotile pidin ronima
*kui ma täna hommikul oma vannitoast väga kauni ja väga..hmm...muskulaarselt arenenud, bokserites ugandalase leidsin (pean vajalikuks mainida, et ta ei olnud minu külaline)
*kui ma teise ööklubi järjekorras seistes avastasin, et H on inimestest ja kaamerameestest ümbritsetud ning annab väga asjaliku näoga intervjuud, intervjueerib teisi ja ka väikese räpipala vahele vürtsiks lisab
*kui ma oma elu esimest Halloweeni kõrvitsast Kanye kõrvitsa tegin (NECESSARY)
*kui ma ööklubist endale Pakistani jälitaja leidsin (unnecessary)
*kui ma "Voonakeste vaikimist" vaadates oma uut lemmikut tsitaati kuulsin:
Hannibal Lecter: Now then, tell me. What did Miggs say to you? Multiple Miggs in the next cell. He hissed at you. What did he say?
Jodie Foster: He said, "I can smell your cunt."
Hannibal Lecter: I see. I myself cannot.
*kui ma oma tulevase abikaasaga kohtusin
*kui ma nägin filmi, mis muutis mu elu, "Teeth"(film naisest, kellel on vagiinas hambad, mis meeste suguelundeid ründavad)
*kui ma inglise keeles uue sõna õppisin: moob=man boob
*kui pubis grupi kurtidega tuttavaks sain ja ainuke asi, mida ma neilt õppisin, oli kuidas viipekeeles facebook öelda (eluliselt vajalik)
*kui R ühele väga nunnule jamaikalasele, kes talle väga meeldib ja kes temaga suhet tahab teatas, et: "jääb ära, sest aeg-ajalt haised sa higi järele" (oh inglise tüdrukud)

ja kindlasti tuhat muud asja, mis mul lihtsalt ei meenu seega, pildid rääkigu enda eest

2011-10-30T05:20:00.001-07:00

mul on väga imeline ülikool, kas teate....mina kui põline tartlane olen alati arvanud, et Tartu Ülikool on imelise ülikooli võrdkuju, aga võta näpust...leidsin veel parema! ma ütlen kõigepealt nii palju, et UoB(University of Birmingham)'s on kõik olemas ja kõik võimalik...ma usun, et ülikooli territooriumil saavad isegi elevandid lennata...

mulle väga meeldib, et kõik õppehooned on üheskoos campuses mitte linna peale laiali laotatud..tähendab meie ülikoolil on küll mitu campust, aga nad on kõik väga ühtsed, müüridega eraldatud ja puha. minu loengud ja CWAS(Centre of West African Studies..minu koduosakond) on kõik pea campuses ehk Edgbaston'i campuses..on ka Selly Oak campus..ma ise elan Selly Oakis, aga ma pole seda campust isegi kunagi näinud mitte....ja kesklinnas pidavat arstidel ka mingi oma campus olema...igatahes on mul ses mõttes vedanud, et CWAS asub peacampuse peaväljaku kõrval ja African Societies and environments leiab mul aset üldsegi peahoones...mis on väga uhke ja aukartust tekitav...seal kohe tahad õppida ja tunned ennast maru targana (hoolimata sellest, et see loeng kõige igavam on....me õpime aina Marxi ja Durkheimi ja Weberit ja ma ei huvituuuuuuu sellest!)
ühesõnaga....meil on ülikoolilinnakus oma turg..kas pole mitte tore....siis on oma raamatupood(kolmekorruseline..woohoo) oma rongipeatus..oma Starbucks..(minu loenguruumidest umbes 30sekundit jalutust...milline vedamine)...oma baare ja kohvikuid ja poode on mitukümmend..neid on iga nurga peal...oma väikene politseijaoskond..see nädal oli ka väike laadakene..inglise farmerid lõid oma telgid püsti ja müüsid kõiksugu huvitavaid asju...oma sada tuhat ragbi ja jalkaväljakut..sest spordi õppimise poolest on UoB Inglismaal üks parimaid...ma lugesin eile lehest Haile Gebrselassie kohta mingit artiklit(Etioopia maratonijooksja, olümpiavõitja jne....lahe nimi, kas pole) ja tuli välja, et ta on meie ülikooli auliige vms...kui te Daegu MM'i vaatasite ja tähele panite, et Hannah England mingi jooksu võitis(ma ei mäleta millise, ta jäi mulle huvitava nime poolest meelde) siis hiljem sain ma teada, et ta on ka minu ülikooli lõpetanud..biokeemia alal
aga mis meil veel on...maailma kõige kõrgem üksindaseisev kellatorn..8 Nobeli preemia võitjat..hmm....oma iPhone'i app on meil...irw..väga tähtis...sealt saab uudiseid lugeda ja ma olen igasuguseid huvitavaid asju sealt leidnud,,,näiteks nüüd hiljuti leiutasid meie kooli teadlased uriiniproovi vähitesti või mingi taolise asjanduse!? ..mul hetkel rohkem asju ei meenu..nüüd edasi selle juurde..mida kõike naljakat meil õppida saab!

peale African Studies'i on meil ka American and Canadian studies(õpitakse Ameerikat ja Kanadat)....väga veider! mulle kõlab ilusana ka ancient and medieval history(muinas- ja keskaegne ajalugu)...golf management...jah golfi saab ka ülikoolis õppida.....artificial intelligence and computer science väga peen nimi ja ärge küsige mis artificial intelligence eesti keeles on! pole õrna aimugi...ma ei taha otsetõlget ka anda..biochemistry with molecular cell biology..väga masendav! biokeemia molekulaar raku bioloogiaga....classical literature and civilisation..klassikaline kirjandus ja tsivilisatsioon...dental hygiene and therapy...hehe...hamba hügieen ja teraapia...Hispanic studies, kus ei õpita lihtsalt hispaania keelt, vaid kõike hispaaniakeelse maailmaga seonduvat..cool kas pole..history of medicine..jah saab õppida eraldi meditsiini ajalugu....war studies..kus õpitakse vististi sõdu! väga cool ja veel palju coole asju, aga kuna eile oli pidu ja ma natukene kurnatud olen, siis siinkohal rohkem neid ette ei loe....kokku on 177 erinevat õppeainet...whatever

siis on meil kõiksugu ühinguid...minu lemmik ACS..afro-caribbean society ehk siis sadu ja sadu mustanahalisi..haha...society'd on kõikidele ja mulle on juba paar kutset sinna tulnud, kuna ma Aafrikast ja Kariibidest huvitun, aga ausalt..ma olen häbelik inimene ja leian, et valgenahalise koht ei ole ikka seal! siis on muidugi hindudel, moslemitel, sikkidel, juutidel, bahaidel jne omad ühingud...igasugustel rahvustel ka nagu venelased jne(ma kuulsin üks päev kahte poissi omavahel vene keeles rääkimas ja naeratus tuli kohe näole...nii kodune tunne...hahaha!)..ma ei usu ainult, et eestlastel on! ma ei tea, muide, mitte ühtegi eestlast oma ülikoolist ja ma olen üpris kindel, et ma ei saa ainukene olla, aga võta näpust...kui keegi kedagi teab, siis võib ju märku anda...enamik eestlasi Birminghamis käivad University College Birminghamis...Birminghamis on mu arust muide 4 ülikooli...University of Aston on ka üpris tuntud, siis on siin veel Birmingham City University ja eelmainitud University College Birmingham..

siis on meil oma kliinikud ja arstid, kus me end kõik registreerima peame...oma lastehoid..seega kui kellelgi on laps ja tahab UoB'sse tulla...pole probleemi! meil on väga ilus vanaaegne inglise lastehoid...siis on veel kõiksugu inimesi, kes otsivad ja teevad su jaoks kõik ära...näiteks kui ma tahan tööd leida, piisab mul ainult meie ülikooli tööagentuuri minna ja nad otsivad sulle sobiva töö...siis on igasuguseid tugigruppe. näiteks mina saaksin tuhandes erinevas käia...õpetatakse rahvusvahelistele õpilastele esseede kirjutamist Inglismaal ja inglise keeles antakse järelaitamistunde...isegi oma nightline on meil..mida mu majakaaslane L teeb, aga sellepärast, et kogemust saada, kuna ta õpib psühholoogiat...ühesõnaga tegu on sellise asjaga, et kui sul on keset ööd mingi mure hingel siis teatud grupp inimesi istuvad oma telefonidega öö otsa üleval ja annavad neile murelistele inimestele nõu! kui armas..

üks asi, mis mind veel imestama pani ülikooli tulles oli see, et minu arust on kõige suurem vähemusgrupp siin kaugkaugida(ma ei tea kas nendel riikidel on ka oma väljend seega leiutasin oma...kaugkaugida :D) asiaadid! mitte indialased, pakistanid, bangladeshid ja muud sellised, vaid korealased ja jaapanlased...neid on vvvääägggaaa palju, meil on isegi oma Korea supemarket maja lähedal...R käis seal kunagi ja rääkis, et seal müüdi ainult nuudleid ja Hello Kitty(siinkohal räägin väikese nalja..mu sõbranna ostis kunagi välismaalt endale Hello Kitty pildiga rahakoti ja hiljem avastas et sisse oli kirjutatud hoopis Happy Kotty...see on meil uus väljend...kui oleme õnnelikud ütleme, et oleme happy kotty'd...irw) teemalisi toite...haha..ja et ta oli ka ainukene mitteasiaat seal poes..muide need asiaadid hoiavad alati kokku ja ma ei näe neid mitte kunagi teistest rassidest inimestega...veidrikud! kokku on UoB's hetkel umbes peaaegu 27 000 õpilast ja siinkohal ma lõpetan, sest Ben and Jerry's cookie dough karjub kaugelt köögist mu nime(miks Eestis küpsisetaignaga jäätist ei tehta!?)

2011-10-26T15:07:00.001-07:00

mul on küsimus...kui keegi juleb vastata..(palun!?)

kust te selle blogi leidsite? ma avastasin statistikat uurides, et seda on täna vaadatud 127 korda (tavaliselt vaatatakse umbes 40 korda) ja siis nägin veel, et facebookis on seda jagatud umbes 30 korda, mina olen teadlik ainult viiest.........................kui intrigeeriv postitus

ose gan odabo (aitäh ja nägemiseni=see on yoruba keel, edela Nigeeriast, MIDA MA JÄRGMINE AASTA ÜLIKOOLIS ÕPPIMA HAKKAN WOOHOOOO, TA ELAGU!)

(pilt on eilsest partyst...on ütlus TIA ehk This Is Africa ehk see on Aafrika...ma otsustasin uue kasuks...TIE ehk siis This Is England...on harilik olla teisipäeva õhtul kassnaisena võõra, jänese kõrvadega ja sukkpükstega, tukkuva poisi sünnipäeval, punane puuklots pea kohal lendlemas...TIE)

2011-10-25T07:02:00.000-07:00

see on väga soe postitus. eile(24. oktoober)? oli Inglismaal? 20 kraadi sooja? seega...otsustasin ma meenutada oma sooja suve au pair'ina Lõuna-Itaalias...loodetavasti soojendab see teie südamed ja varbad üles...ja üks pilt on tegelikult tehtud soojas suvises Eestis, inimestega, kes minu südame soojaks teevad...armastan teid

2011-10-24T08:16:00.000-07:00

tere õhtust daamid ja härrad...ma lubasin teada anda, et kas ma käisin Bullringis ja kui palju ma raha kulutasin...mul on häid uudiseid..ma ei käinud...ma ei käinud terve nädalvahetuse üldse kodust väljas ja see on halb uudis, lausa depressiivne uudis. üks mu elu igavaimaid nädalavahetusi üldse...mitte, et mina ainukene oleksin olnud. me kõik mitmekesi töllasime ja sõime ja passisime kõik need mitu päeva..Bullringis ma ei käinud aga seepärast, et mul oli reede pärastlõunaks üks kodune töö vaja internetti postitada ja kuna see oli prioriteet number üks, jäi seekord shopping tegemata, MIS AGA ei tähenda, et ta see nädal tegemata jääb....absoluutselt mitte! nädala aja pärast on ju Hallloweeen woohoooo ja kuna ma seda kunagi korralikult tähistanud ei ole, siis seekord tuleb asi tõsiselt ette võtta. me teeme enda juures väikese pre-party(R juba kleebib papist nahkhiiri ja kõrvitsaid seintele) ja siis läheme kõik koos klubidesse mehi oma seksikate kostüümidega hullutama...hihihi...nali...me tellisime internetist endale kostüümid ja ma põnevuse mõttes pilti ei näita, ma võin teile ainult kostüümi nime öelda...ALICE LSD MAAL.....see on Alice imedemaal, aga veidi riukalik Alice.. Ühesõnaga pean ma see nädalavahetus minema Bullringi, sest mul on vaja oma väga mini kleidi alla väikeseid valgeid püksikuid, ja mul on vaja valgeid põlvikuid ja väga massiivseid võltsripsmeid....oo..ma olen väga erutatud..minu esimene täisväärtuslik Halloween!

Ja kas ma mainisin, kas ma mainisin? Mul on hetkel käimas viimane koolinädal, järmine nädal on lugemise nädal...ehk siis ei loengutele ja JAH tuhandetele raamatutele ja esseedele...jumal aita!

kus hundist räägid...mu raamatud just praegu saabusid Amazonist!
ma tellisin juba aegsasti talvevaheajaks(haha) kirjanduse ette ära...mitte, et meil neid raamatuid vaja lugeda oleks, aga kui ma tahan olla tulevikus hea ja palju lugenud afrikanoloog, on mul muud kirjandust ka vaja lugeda, kui seda, mida ülikool ette söödab. ehk siis:
Chimamanda Ngozi Adichie "Half of a yellow sun" ta on noor nigeeria kirjanik(igbo hõimust) ja ta on juba oma lühikese kirjanikukarjääri jooksul väga kuulsaks saanud...see raamat räägib Nigeeria kodusõjast, Biafra sõjast, aga on siiski ilukirjanduslik ja keskendub mingite inimeste eludele ja sellele, kuidas need põimuma hakkavad
Ngugi wa Thiong'o "A grain of wheat" üleüldse maailma üks kuulsamaid aafrika kirjanikke..keenialane(kikuyu hõim), kes on väga isamaaliselt meelestatud, sest keeldus oma raamatuid inglise keeles kirjutamast, kuigi ta seda keelt väga hästi valdas. tema on siiski meelel, et üks õige aafriklane ei kirjuta koloniseerijate keeles, vaid enda emakeeles...ma nõustun temaga küll, aga sellel, miks väga paljud aafrika kirjanikud koloniseerijate keeles, kas siis inglise, prantsuse, portugali vms kirjutavad on ka omad põhjused ja kui nad ei kirjutaks ja kui neid ei tõlgitaks, ei saakski ju mina kunagi neid raamatuid lugeda! hetkel me aafrika kultuuri tunnis arutamegi teemat "African?Literature?In English?"(aafrika?kirjandus?inglise keeles?) ja räägime sellest, mis on aafrika kirjandus ja kas on õige teda ühes või teises keeles kirjutada...aga ühesõnaga on Thiong'o ülim klassika, kui keegi on üldse aafrika kirjandusklassikast huvitatud..
ja siis tellisin ma endale ka Kris Holloway raamatu "Monique and the mango rains", mis ei ole küll väga kuulus raamat, sest ta on uus ja mitte tegelikult aafriklase kirjutatud. Kris Holloway on kusagimalt Lääne kultuurist pärit, ma ei tea kas Ameerikast või Euroopast või mujalt..aga ta veetis rahukorpuse raames aega Malis...ja kui tänapäeval antakse välja inglise keelne ilukirjanduslik raamat, mis räägib Malist(seda ei juhtu just tihti, peaaegu kunagi ei juhtu)...kuidas saab Hanna selle lugemata jätta?
Kunagi ammu ostsin ka Tsitsi Dangarembga raamatu "Nervous conditions", mille ma samuti talvevaheajal läbi plaanin lugeda..Dangarembga on zimbabwelane..

aga ega see nädalavahetus nüüd täiesti-täiesti luhta ka ei läinud...ma vaatasin kahte filmi ja lugesin raamatut!

"Mississippi burning" on väga julm film, peaksin mainima...depressioon tuleb seda vaadates peale, aga ma soovitan ikkagi, kui te just ku klux klani ei fänna...sest sellistel idiootidel ju lihtsa filmiga mõistus pähe ei tule...igatahes mitte-rassistid muutuvad peale selle filmi vaatamist mitte-mitte-mitte-rassistideks, ma loodan...soovitan kindlapeale..
Raamat, mida ma siiamaani loen, kuigi ülikoolis selle juba läbi võtsime, on Okot b'Pitek'i "Song of Lawino and song of Ocol" mis on, nagu ma kunagi mainisin, uganda luule...ja kuna me kõik teame, milline on luule, mida eesti koolides loetakse...raskesti mõistetav ja kohati igav(va Under...Under mulle meeldib)..siis ma ei oodanud sellest raamatust eriti midagi...ja kui ma teda lugema hakkasin, pidin väga meeeldivalt üllatuma! Lawino on acoli naine(see on ugandas üks hõim) kes on mures, sest tema abikaasa(raamat leiab aset siis, kui valged seal juba olid) muutub üha läänemeelsemaks ja tahab unustada ja hävitada kõike acoli, uganda ja aafrikaga seotut...ja siis Lawino räägib, võrdlemisi lihtsas ja otsekoheses keeles, kuidas tema ei oska valgete inimeste toite teha, aga tema ei tahagi ostada, sest tema ei ole valge, tema on acoli, tema ema õpetas talle, kuidas valmistada acoli roogasid....tema ei sirgenda ega triigi oma juukseid, nagu läänestunud uganda naised, sest tema on uhke iseenda uganda juuste üle, tema ei taha oma juukseid tulise raua all ära tappa jne..ma tõin väga pealiskaudseid näiteid, aga sealt saab väga häid ideid ja väga hea ettekujutuse ühest keskmisest koloniaalajastu aafriklasest ja sellest, mida nemad valgetest mõtlesid...ja song of Ocol on Lawino abikaasa vastus temale...kus ta räägib, et tema naine on loll, ta ei ole koolis käinud ega oska inglise keelt, ta ei oska fokstrotti tantsida, nagu läänestunud uganda naised ja ta haiseb taimede järgi, sest tema ei ravi end mitte peenete euroopa tablettide, vaid mingite ravimtaimedega! Autor ise, muide, oli ka väga huvitav inimene, Oxfordi ülikoolis käinud ja tal on antropoloogias ka doktorikraad...ja ta mängis Uganda koondises jalgpalli ja oli veel sajal alal andekas...ta oli noorena ka pühendunud kristlane, aga kui ta suuremaks sai ja mõistis, et kristlus ei ole tema esivanemate usk...kristlus on taaskord valgete poolt peale surutud...lõpetas ta ka kristlaseks olemise...nüüdseks on ta aga juba surnud.

ja viimaseks vaatasin kauaoodatud filmi "Bamako" ning.....ma ei pidanud pettuma! Ma tean, et tavaliselt oodatakse filmilt natuke draamat, natuke horrorit, nalja ja seda ja toda...peaasi, et actionit oleks...mina aga ei oota..ja "Bamako" ei pakugi mingit silmnähtavat actionit..küll aga toimus suur action peale filmi vaatamist minu mõtetes...sest seal tuuakse palju häid argumente välja ja kes tõesti aafrika poliitikast huvitub...(või väga ilusat Mali elu näha tahab) võiks seda vaadata, aga tegelikult ma ei usu, et keegi vaatab ja kuna ma olen Malist nii palju rääkinud ja räägin ka edaspidi, leian ma, et te võiksite vaadata selle filmi treilerit....ta sisaldab peaaegu et kõike, mida ma Mali juures jumaldan: väga ilusad inimesed(nad on tõesti jubedalt ilusad), ilus bambara keel, väga ilus muusika, kaunis arhitektuur, need ilusad rõivad, mida malilased igapäevaselt kannavad, imeline loodus, see aktsent, mis nende prantsuse keelel on jne

palun palun palun vaadake!

http://www.youtube.com/watch?v=onRjI8yLsy0

ja tänu sellele filmile avastasin ma ka väga huvitava ansambli, kui teda nii võib kutsuda... Kuulete seda laulu treileris? tegelikult ei esita seda päriselt see naine, kes filmis, vaid bänd nimega Christy Azuma and Uppers International ja ma valetasin eespool veidi, see muusika tuleb hoopis Ghanast, aga on siiski väga ilus ja kel muusika osas hea maitse, siis neile meeldivad kindlasti ka need kaks lugu, mis ma sellelt ansamblilt Youtube'ist leidsin:

http://www.youtube.com/watch?v=cSwAWANyzf4

http://www.youtube.com/watch?v=4I3xunlbTqQ&feature=related

ma tahaksin hea noodiga lõpetada, aga ma ei saa....ma olen täheldanud ühte väga nõmedat tendentsi eesti kirjastusmaastikul...see on tegelikult väga rassistlik :( teate seda Nobeli kirjanduspreemia sarja meie raamatupoodides? 4 aafriklast on üldse võitnud Nobeli kirjanduspreemia: valge lõuna-aafriklane Nadine Gordimer, valge lõuna-aafriklane John Maxwell Coetzee, egiptlane Nahuib Mahfouz ja nigeerlane(yoruba hõim) Wole Soyinka...ja arvake ära millised neist autoritest on eesti keelde tõlgitud? valge lõuna-aafriklane Nadine Gordimer ja valge lõuna-aafriklane John Maxwell Coetzee...ja sellega ongi minul tänaseks kõik öeldud

si tu ne quittes pas Haïti, moi je t’embarque pour Bangui

2011-10-20T14:03:00.000-07:00

Nädalavahetus on nüüd minu jaoks alanud, sest reedeti mul loenguid ei ole, aga see viha, mis minu sees pulbitseb on meeletu! Homme läheb CWASSOC ehk African Studies õpilaste liit, kuhu mina kuulun, Liverpooli orjandusmuuseumisse, kuhu ma nii väga minna tahaks. kas teate...mu pangakaardilt on turvakood maha kulunud ja ma ei saa pileteid internetis broneerida ja kui teised homme Liverpoolis end orjandusega kurssi viivad, siis mina lähen järjekordselt BULLRINGI, mis on Birminghami suurim kaubanduskeskus ja kus ma absoluutselt iga reede käin, see on rituaal! Mitte, et mul midagi Bullringi vastu oleks, aga mu rahakotil on küll.....niigi kitsad lood teisega, aga kuidas ma väljun Topshopist või COSist või Selfridges'ist või Zarast või Waterstones'ist(raamatupood, imeline raamatupood) midagi ostmata? Neiud ja noormehed, võin teile garanteerida, see on raske, väga raske...nii emotsionaalselt kui füüsiliselt

aga iga reede pärastlõunal leian ma end justkui võluväel Bullringist, lubades, et seekord ma ei astu poodidesse, mis mind nii ahvatlevalt õrritavad, et seekord ma ei söö Starbucksis brie ja caramelised onioni paninit ja et ma ei käi Disney poes suu ammuli ringi "mida ma ikkagi oma armsale-naljakale vennale ostma peaks? või tähendab: mida ma ei peaks talle ostma?" iga nädal luban, et ma hoian Bullringist eemale, et tutvun Birminghami kesklinnaga, et otsin üles Jamie Oliveri restorani, et kaen arhitektuuri, et naudin linnamelu......

kas homsest muutub kõik või läheb jälle samaviisi? sellest juba järgmine nädal...

täna aga, mõtlesin, et oleks tore rääkida teatud inimgrupist, kes on mulle alati väga imponeerinud, huvi ja silmailu pakkunud ning kellega mul viimasel ajal tänaval alatihti katkematu silmside tekib

jaaaaa, loomulikult on need rastafarid!

minule on jäänud mulje, et enamik eestlasi mõtleb rastafaridest nii: need on inimesed, kellel on rastapatsid...ei ei ja veelkord

ei

mõned kutsuvad seda religiooniks, mis ei ole tegelikult õige. osad nimetavad seda rastafarianismiks, aga elimineerigem palun kõik ismid! Rastafari on liikumine...see tekkis 1930'datel aastatel Jamaikal(otseloomulikult)...kes ei teadnud, siis Kariibi mere saartel elavad enamasti mustanahalised, kes pärinevad Aafrikast, aga kelle esivanemad sinna istandustesse orjadeks toodi...seepärast on Kariibidel mustanahalised..
ma panen vaid kirja faktid, mis mulle hirmus huvitavad või vahel lausa naljakad tunduvad:

*rastafarid jumaldavad Haile Selassie I'st...Haile Selassie I oli viimane Etioopia keiser, kes tapeti aastal 1975 ja kelle paljud rastafarid usuvad tegelikult siiani elus olevat ja kusagil ennast peitvat, et viimsel kohtupäeval taas oma peidukohast välja tulla ja end ilmutada
*Haile Selassie on jumalus, ta on ta on Jeesuse taaskehastus, ta on imeline. seda rastafarid usuvad
*Haile Selassie olla aga öelnud, et tema ei ole mingi jumalus ega taassündinud Jeesus ja mis juttu need rastafarid seal kaugel Jamaikal ajavad? Rastafarid siiski leidsid, et Haile Selassie I võib öelda, mis tema tahab, aga ta siiski on Jeesuse taaskehastus
*Haile Selassie I sündis nimega Lij Tafari Makonnen, aga muutis selle hiljem Ras Tafari Makonneniks...tol hetkel veel rastafarisid olemas ei olnud, aga kui nood hiljem endale nime hakkasid valima, siis rastafari käis küll!
*Time magazine valis aastal 1935 Haile Selassie aasta inimeseks ja aastal 1930 oli ta esimene mustanahaline, kes selle ajakirja kaanel kunagi ilmunud oli
*rastafaridele omased värvid, mida te kindlasti märganud olete, punane, must, roheline ja kollane on tegelikult Etioopia lipuvärvid
*see pole rastafaridega seotud, aga et te teaks, Etioopias räägitakse amhari keelt (Amharic inglise keeles)
*jumalat(Haile Selassie't) kutsuvad rastafarid Jah'ks ja tänaval on mulle paar korda öeldud ka Jah bless....ehk siis jumal õnnista
*rastad usuvad, et Aafrika(nemad kutsuvad seda Zion'iks), eriti Etioopia, on see tõotatud maa, kuhu nad ühel päeval kõik tagasi jõuavad, või vähemalt tahavad jõuda..ja et Lääne ühiskond, mida nemad kutsuvad Babylon, ehk Babülon, on üks korrumpeerunud, kole, õudne asi
*miski, mida te kõik teate: rastafarid suitsetavad kanepit(nemad ütlevad ganja). See on omaette tseremoonia ja enne piibu päripäeva ringi laskmist öeldakse ka palve...muide, kui käimas on sõda, käib piip vastupäeva, aga miks suitsetavad rastafarid kanepit?

1) see on spirituaalne tegevus, millega käib käsikäes tihti ka piibli lugemine
2) see on sakrament, mis puhastab keha ja mõistuse, ravib hinge, ülistab teadvust, hõlbustab rahu, toob mõnu ja mis kõige tähtsam:
3) toob sinu lähemale jumalale
4) tihti kasutatakse seda ka ravimina, näiteks külmetuse korral

*teine rastafaridele väga tähtis isik, nende silmis prohvet, on Marcus Garvey, kes oli jamaikalane, suri aastal 1940 ja võitles mustanahaliste vabastamise eest

nüüd aga minu lemmiku osa juurde, rastafaride pühad:
7. jaanuar - Etioopia õigeusu jõulud
25. märts - keisrinna Menen'i ehk Haile Selassie naise sünnipäev
21. aprill - päev, mil Haile Selassie käis Jamaikal
25. mai - Aafrika vabastamise päev
23. juuli - Haile Selassie sünnipäev
17. august - Marcus Garvey sünnipäev
11. september - Etioopia uus aasta
2. november - Haile Selassie keisriks kroonimise päev

*rastafarid on taimetoitlased
*rastafarid ei tarbi alkoholi
*kõige kuulsam rastafari oli Bob Marley..daaaaa
*rastafarid ei tohi juukseid lõigata, sest nii on piiblis kirjas, sest ta esindab lõvi lakka, mis omakorda sümboliseerib Aafrikat, Etioopiat
*rastafaridel on oma murre ja sõnavara
*rastafarisid on maailmas umbes 1 million

rastafari liikumise algusaegadel oli neil 6 põhimõtet, mis minu ja osaliselt ka teie õnneks pole tänapäeval enam eriti jõus:
1) viha valge rassi vastu
2) musta rassi ülim ülimuslikkus (jah, just nii, ülim ülimuslikkus)
3) kättemaks valgete pahelisusele
4) Jamaika valitsuse eitamine, tagakiusamine ja alandamine
5) ettevalmistus Aafrikasse naasemiseks
6) Haile Selassie teadvustamine ülima olendi ja ainukese mustanahaliste juhina

seega, kui muidu kujutatakse neid ette muhedate narkolembeste mehikestena, siis tegelikult on neil väga kindel ja tõsine maailmavaade, mis paljuski ühtib minu omaga...hihiihihi....aga kas ei ole siis nii: Aafrika on tõotatud maa...sinna peab kord ringiga tagasi jõudma, sest sealt nemad pärinevad..

kas ma rääkisin teile oma eksperimendist? ma mainin ruttu, et kuna ma Inglismaale tulles avastasin, et iga kolmas inimene on taimetoitlane ja et poed on nii maitsvaid taimetoite täis, siis ma tegin "ei lihale" nädala, aga meeldis nii väga, et nüüd mul läheb teine nädal...tore oleks, kui kolmas ka otsa tuleks, aga ärge saage valesti aru, taimetoitlaseks ma hakanud ei ole, kuid siiski saan põgusalt end rastafaridega võrrelda...ja jälle.....hihihi

kanepit ma kurguvalu tarbeks veel pruukinud ei ole, aga kui ma kunagi sellega hakkama peaks saama, annan tulemusest ka teile teada. Aga kuna paljud minu maailmavaated on võrdlemisi vastuolulised ja eestlastes viha tekitavad, jätan need siinkohal mainimata ja ütlen lihtsalt, et rastafarid minule sümpatiseerivad ja mis minule veel sümpatiseerib, on reggae

jamaikalasest reggae muusik Little Roy andis septembris välja plaadi nimega "Battle for Seattle" ja arvake ära, miks mul see hommikust õhtuni repeati peal on? sest ta tuli välja lihtsalt geniaalse ideega: Nirvana lauludest reggae versioonid teha...jah...seda see album sisaldabki...hunnikus Nirvanat, aga Nirvanat keskmisest lõbusamas toonis...naljakas, et keegi selle peale varem ei tulnud, sest tegelikult sobivad Nirvana lugude sõnad rastafaride suhu suurepäraselt, soovitan teil kuulata:

About a girl
http://www.youtube.com/watch?v=U6aaLNOrcnU

Lithium
http://www.youtube.com/watch?v=yy9y1uxpgrM

aga minu lemmikuim reggae artist, prantsuskeelne artist, üks lemmikumaid aafrika artiste ja läbi aegade kõige lemmikum elevandiluuranniku artist on Tiken Jah Fakoly...wow....wow...wow

http://www.youtube.com/watch?v=ot420w5f6_8
(see on mu 7-aastase venna lemmiklaul(kas ma ei ole temast mitte toreda inimese kasvatanud????), mida ma talle pidevalt mängima pean, kui me kahekesi kodus oleme ja kuna tal prantsuse keel VEEL suus ei ole, siis ta ütleb: Hanna, viitsid pane seda mu lemmikut laulu hortapartaže lömoo (ils ont partagé le monde...nad jagasid maailma ära..) väga kurvad ja ilusad sõnad sellel laulul, Tiken Jah Fakoly on väga poliitiline laulja muide, kolonistide vastane ja Aafrika suhtes väga kirglik...tema intervjuusid soovitan ka lugeda ja vaadata ja kuulata..ma sisimas usun, et Tiken Jah võib isegi tegelikult mu isa olla..kui kõvasti vaadata, siis võib isegi meie välimustes sarnasusi leida...kammimata juuksed....puhmas kulmud jne...)

http://www.youtube.com/watch?v=ATtFpc7N-js
siin on Tiken Jah Fakoly teinud oma versiooni Stingi "Englishman in New Yorkist"...ja väga armas versioon....Africain a Paris...ehk siis aafriklane Pariisis ja kogu laulu võib kokku võtta ühe lausega siit laulust: c'est pas l'enfer ni le paradis, d'etre un africain a Paris...see pole põrgu ega paradiis olla aafriklane Pariisis...

http://www.youtube.com/watch?v=xzR3JS609dI

kas see kaunis prantsuse keele aafrika aktsent ei paita mitte kõrvu...uuuuuuuuu ühel päeval räägin ka mina sellise aktsendiga...

(pildil taassündinud Jeesus: keiser Haile Selassie I)

Jah bless

2011-10-18T16:31:00.000-07:00

ma olen omadega päris läbi, kas teate.

iga päev ärkan ma kella 7 paiku üles, isegi siis, kui mul algavad loengud kell 1, sest isegi kui kõik on ülikooli jaoks tehtud, on alati midagi veel teha! uinun ma tavaliselt 2-3 vahel ja päevas joon keskmiselt 4 tassi kohvi(minu jaoks on seda palju, sest kohv tekitab mul unetust, tähendab vanasti tekitas, aga ülikool on suutnud ka selle tobeda sündroomi juba peaaegu et elimineerida) ja päevas loen keskmiselt 3,7 teaduslikku artiklit...........see uhke arv 3,7 on muidugi minu kujutlusvõime vili, aga need artiklid on mitukümmend lehekülge pikad ja väga huvitavad, saaks ma ainult kõigest aru......ma käin päevas keskmiselt 3 korda raamatukogus ja söön keskmiselt 2,8 maapähklivõi sandwichi, sest muud mina enam ei söö

ja mulle meeldib see tunne, see omadega-läbi-olemise-tunne, sest terve senise elu olen ma põhimõtteliselt töllanud, töllasin veidi siin, veidi seal, gümnaasiumis ma nii väga ei pingutanud, pigem töllasin. kodused tööd tegin enamasti ära, aga see oli ka kõik. ja nüüd on tulnud kätte aeg pingutada ja ma pingutan rohkem kui varem, aga tegelikult mitte piisavalt....ja ma olen enda peale sellepärast vihane...ma tahtsin siia ülikooli nii väga sisse saada ja seda eriala nii väga õppida ja ma ei anna endast ikka maksimumi..ma tean, et enamik meist ei anna ja ma tean, et olen liiga ensekriitiline, aga siiski....

tänane (hea üliõpilase) päev oli selline:
hommikul oli üks kahetunnine loeng "Focus", kus õpetati esseedes viitamist ja seletati, mis on plagiaatlus ja mind hirmutati täitsa ära kohe sellega......vahel võib tahtmatult viitamine ära ununeda ja kui peened arvutiprogrammid selle avastavad, on suur võimalus, et lendad ülikoolist kus kurat

siis läksin ma kursakaaslastega sööma ja kuna nad kõik olid otsustanud minna ühele (vabatahtlikule) seminarile, millel nimeks "Aafrika kunsti väärtus(ed)", kuhu mina olin otustanud kindlasti mitte minna, kuna kunstist ei tea ma suurt midagi, siis otsustasin, et ega teised minust paremad/targemad saa olla ja läksin ka...ja kas teate...mulle meeldis see väga, aga seda põhjusega. Seda seminari juhtis mees, kes on aafrika kunsti koguja, aga arvake ära millise hõimu kunsti ta kogub.......Dogonite...ja arvake ära kus Dogonid elavad.............Malis muidugi.
Seega kui ma kuulsin sõna Dogon olin ma ülejäänud aja lummatud, sest ta ei rääkinud mitte ainult puumaskidest ja kujukestest, mis ta oma reisidelt üles korjanud on, vaid ka Dogonitest kui hõimust...ja see oli väga huvitav ja üldse mitte kuiv ega igav

siis läksin ma edasi (vabatahtlikule) PASS'i sessioonile. See on nendele aafrika poliitka õpilastele, kes tahavad nõu küsida kolmanda aasta üliõpilastelt ja kuigi mul otsest nõu ei olnudki küsida, otsustasin ikkagi minna, sest õppejõud oli soovitanud ja egas teadmised mööda külge alla jookse...

siis passisin ma üksinda Starbucksis ja kallasin sisse päeva neljandat kohvi ja ootasin, et kell saaks viis, et minna (vabatahtlikule) filmilinastusele

ahjaa, vahepeal käisin ka raamatukogus, et laenutada paar filmi, sest ma avastasin, et meie ülikooli raamatukogul on imeline filmilaenutus....ma laenutasin kaks filmi, hoidsin end tagasi ja võtsin VAID kaks, "Bamako" ja "Mississippi Burning"......kas Te ikka saate aru, et kooli raamatukogus oli "Bamako" olemas? See on nähtavasti Mali film, sest Bamako on Mali pealinn...ja seda on Cannes'is näidatud ja ma olen sellest nii palju kuulnud, aga seda mitte kunagi näinud ja nüüd istub ta mul riiulil! "Mississippi burning" ei ole nii haruldane leid, kuid siiski, tegu USA filmiga mis räägib 60'date rahutustest seoses mustanahalistega ja puudutab Ku Klux Klani ja muud sellist...ja seda soovitas juba ammu vaadata minu Lõuna-Aafrika ajalooõpetaja Mr. Mohamed..ah ma pean teile siinkohal rääkima ühe südantliigutava loo Mr. Mohamedist

Mr. Mohamed oli Lõuna-Aafrikas nii minu klassijuhataja kui ajaloo õpetaja ja ajalugu on, igas riigis, minu lemmik õppeaine. Mr. Mohamed õpetas meile ainult USA mustanahaliste ja LAVi ajalugu, aga minul polnud sellega seoses mingeid pretensioone, sest neid teemasid Eestis ajaloo tunnis eriti ei puudutatud.....ja ma kuulasin alati huviga ja jäin Mr. Mohamediga tihti kauemakski jutustama, sest ta oli väga tark ja erudeeritud, elu näinud mees(isegi ANC eest aparteidi ajal vangis istunud...mis teil sellele vastu panna on!) igatahes peale aastapikkust aafrika sõprade nuiamist sain ma lõppude lõpuks Mr. Mohamedi e-maili ja saatsin talle kirja, kus kirjutasin, mis minust saanud on, kuidas ma Inglismaal African Studies'it õpin ja kuidas see kindlasti osaliselt tänu temale teoks on saanud, sest tema oli alati Aafrika suhtes väga kirglik, mida ei olnud, minu imestuseks, paljud ülejäänud sealsed õpetajad. Siis ma tänasin teda ja siis ta kirjutas mulle vastu, ta kirjutas, et nuttis minu kirja lugedes.........ja ma olin nii liigutatud. Ta ütles, et on minu pärast väga õnnelik ja jääb alati minu õpetajaks, aga eekõige minu sõbraks ja seda ta on. Mr Mohamed, minu sõber.

ja lõpuks läksin ma (toonitan jälle, vabatahtlikule) filmisessioonile, kus ma olin enda kursuselt ka ainuke, keegi teine nii kaua vastu ei pidanud ja kooli ei jäänud. Meid oli seal kokku umbes 7, millest oli väga kahju. Kahju, sest film oli "The harder they come". Jamaika film, tehtud aastal 1972. See on päris kuulus film, põhineb osaliselt tõestisündinud lool ja oli ka väga tore teine, sest nagu ma kord juba maininud olen, huvitavad Kariibid mind väga, eriti Jamaika, aga tundub, et teisi eriti mitte, selline tunne on, et Aafrika ka päris kõiki mu kursusekaaslasi väga ei huvita.....hmm.........igatahes soovitan seda filmi vaadata kõigil, kellele pakub reggae või Jamaika või lihtsalt tore elu veidi huvi. Enda silmaringi laiendamisekski on see hea, ainult et me vaatasime seda ilma igasuguste subtiitriteta ja teadagi on jamaikalastel selline väga ilus, aga väga omapärane aktsent, millega minu kõrv just väga tuttav ei ole ja seepärast jäid mõningad laused ja vahel isegi konversatsioonid minule arusaamatuks!

seniks aga väikene treiler/soundtrack, soovitan vaadata ja kuulata. Reggae teeb alati tuju heaks ja üks kena mustanahaline jamaika mees veel paremaks, kas ei ole siis elus nii?
http://www.youtube.com/watch?v=xGE4dnrPPZQ

mina heidan seniks aga magama, sest homme on uus päev, uus aafrika sotsioloogia loeng ja uus (vabatahtlik) seminar teemal "Lääne-Aafrika altarimaal"(tegelikult pigem altariskulptuur), sest endast tuleb alati maksimum anda ja antud võimalustest kinni haarata, kas ei ole siis elus nii?

2011-10-15T08:46:00.000-07:00

hello gojas,

kui te nüüd aru saite, mida ma öelda tahtsin, siis palju õnne teile, sest minul võttis see märksa kauem aega! noh...pähklikoores(tõlkisin ingliskeelse väljendi in a nutshell=lühidalt..eesti keelde..kui vaimukas)..üks lõuna-aafriklane ütles mulle alati hello gojas iga konversatsiooni alguses ja mina nuputasin, et ei tea kas see on mõni siswati keelne sõna või mis? aga kui ma selle kord kõva häälega välja ütlesin..GOJAS...siis ma sain aru...see on tema interpretatsioon sõnast gorgeous(kaunis) seega

hello gojas,

ma olen vist nende kahtlaste lauludega lugejaid hirmutanud, sellist muusikat üks keskmine eesti noor tavaliselt ei kuula, seepärast mõtlesingi midagi mainstream'imat täna välja käia, siin ta on:

http://www.youtube.com/watch?v=4ZbB7Lxww7M

jaaaaa see on Kanye West ja Jay-Z - Made in America...väga kaunis laul..Frank Ocean, kes refrääni laulab, teeb selle ilusaks, aga miks ma sellest laulust rääkida tahan...refrään on selline:

Sweet king Martin, sweet queen Coretta,
Sweet brother Malcolm, sweet queen Betty,
Sweet mother Mary, sweet father Joseph,
Sweet Jesus, we made it in America, sweet baby Jesus

ning nupukamad seostavad need nimed omavahel ka..ma loodan! Igatahes king Martin on nähtavasti Martin Luther King Jr..kes, nagu me kõik teame, võitles USA mustanahaliste õiguste eest...sweet queen Coretta on tema abikaasa Coretta Scott King, kes oli samuti poliitiline aktivist...mida paljud aga, minu suureks kurvastuseks, ei mõista on see brother Malcolm..aga ma ütlen teile, et see on üks ja ainus Malcolm X, kes oli kuuekümnendatel sama tähtis aktivist nagu Martin Luther King Jr, aga teda on kuidagi üritatud maha salata, võib-olla sellepärast, et ta oli moslem, või sellepärast, et ta ei olnud vägivalla vastu...tema ütles: "BY ANY MEANS NECESSARY"(siis tegi Kanye sellest oma versiooni: I'm like the fly Malcolm X buy any jeans necessary...hihihihi) mis tähendas seda, et kui tema vastu kasutati vägivalda oli tema nõus vägivallaga ka vastama....millega aga ei olnud nõus Martin Luther King Jr...ma tean, et vägivald ei lahenda probleemi jne jne aga minu süda kuulub siiski rohkem Malcolm X'ile..tema elust on vändatud ka film, mis on väga huvitav ja mida ma soovitan kõigil vaadata, aga muidugi oleks veel parem, kui te tema eluloo raamatut loeksite.....mõlema nimeks Malcolm X või midagi taolist..
Ja kui te ei tea, kes on sweet queen Betty siis see on..üllatus....Malcolm X'i naine!
Joseph, Mary ja Jesus...siin ma täpsustesse ei lasku

see laul on pärit Jay-Z ja Kanye Westi ühiselt plaadilt Watch the throne mida PPPEAAABB kuulama, see on väga hea! eriti Who gon stop me(eriti, kui te narkootikumide mõju all olete)...ja niggas(wow ma just kirjutasin selle sõna täies pikkuses välja) in Paris....ja New day!! kus on sample'iks võetud Nina Simone'i "Feeling good" ja nii edasiii

ps täpsustuseks ütlen, et ma ei ole hetkel nartkootikumide mõju all ja ei ole üldse mitte kunagi olnud, aga alati on inimesi, kes mingeid teatud laule kuulates ütlevad, et oh, seda oleks pilves peaga hea kuulata! ja mul on ka kõikidest nendest mainimstest osad lood nüüd narkootikumidega assotseeruma hakanud...VOILA

ja kui juba Ameerikast ja muust sellisest rääkimiseks läks, ei saa mainimata jätta Gil-Scott Heronit(olgu muld talle kerge)......milline mees! ta oli poeet/muusik/lihtsalt sõnaosav, kes samuti väga palju mustanahalistest ja nende elu raskustest Ameerikas rääkis...siit aga minu lemmik poeem härra Heronilt...Comment #1

http://www.youtube.com/watch?v=6Hmr8YLNzoQ

ja kui see osaliselt kellelegi tuttav ette peaks tulema siis jah, Kanye(ma luban, et temast rohkem ei räägi) kasutas osa sellest poeemist oma albumi My beautiful dark twisted fantasy viimases loos, millel nimeks Who will survive in America?
seega väike tähelepanek...kõigepealt tegi Kanye loo Who will survive in America? ja järgmisel plaadil Made in America...kus sõnadeks...we made it in America...seega tundub, et on toimunud progress....tore kuulda!

Comment #1'is ütleb Heron aga:
"I say you silly chipe motherfucker, your great grandfather tied a ball and chain to my balls and bounced me through a cotton field while I lived in an unflushable toilet bowl and now you want me to help you overthrow what?"

mis teeks: ma ütlen, sa tobe motherfucker, sinu vanavanaisa sidus ahelad ja palli minu munade külge ja hüpitas mind läbi puuvilla põllu, samal ajal kui ma elasin vetsupotis, kus vett ei saanud lasta ja nüüd sa tahad mul aidata kukutada MIDA?

isver, kui kole tõlge ja mul pole õrna aimugi mida chipe tähendab AGA kogu see poeem räägib sellest, kuidas valgenahalised noored Ameerikas otsustasid järsku mustanahalisi aitama hakata ja nende nö vabastamise eest võidelda! Scott-Heron arvab aga, et see pole õige, et need samad represseerijad järsku sind päästa tahavad...see on ju tihti nii....et enda nimi puhtaks pesta või lihtsalt, et sõna sekka öelda või ajalugu teha...mina arvan, et represseeritud võiksid ise enda vabastamise au endale võtta..if u no wat i mean...
väga..hmm....võimsad sõnad sellegipoolest

Mo ya Ole

2011-10-13T15:52:00.000-07:00

nagu näha, on minust saanud üliõpilane. räpane üliõpilane

2011-10-11T07:13:00.000-07:00

"je veux juste dire qu’il y a des gens qui comprennent pas, qui croient qu’être français c’est une religion, une couleur de peau, ou l'épaisseur d’un portefeuille en croco, ça c’est bête, c'est pas du lourd, c’est..."

VIOLENT ütleksin mina....kas teate kes need sõnad lausus? oh, ennem kui ma autori avalikustan, pean ma ka väikese tõlke andma:

"ma tahan lihtsalt öelda, et on inimesi, kes ei saa aru, kes usuvad, et olla prantslane tähendab religiooni, nahavärvi või krokodillinahast rahakoti paksust"

Abd Al Malik

....kes on prantslane, pärit Congo-Brazzaville'ist(väikene Kongo, mäletate veel?) ja kes on minu lemmik prantsuse räppar, kui teda nii võib nimetada. Tegelikult pole mulle sõna räppar kunagi meeldinud, seega nimetame teda muusikuks või nagu Kanye West ütleks, KUNSTNIKUKS.
Tal on väga hea sisuga, mõtlemapanevad lood, mis räägivad tihti immigrandi elu raskustest ja rõõmudest (eriti Prantsusmaal). Tema lugude abil on mul ka suurepärane prantsuse keelt õppida ja harjutada, sest ta on minu mäletamist mööda ülikoolis prantsuse filoloogiat õppinud ja seega väga sõnaosav ja mul tuleb teda kuulates väga tihti sõnaraamatu järele haarata. Inglise keele sain ma ka selgeks Kanyet kuulates, seega on šansid, et ma varsti prantsuse keeles sorav olen, täiesti olemas! Ma tema biograafiat kirja ei hakka panema, aga panen paar lugu, mis on tema sulest(või siis peaaegu et tema sulest) minu lemmikud:

http://www.youtube.com/watch?v=rMrtJxca5j0&ob=av2e
(siit ongi pärit selle postituse esimene lõik)

http://www.youtube.com/watch?v=AX0y5tkPHgM&ob=av2e
(siin on ta sample'iks võtnud Nina Simone'i loo Sinnerman.....ja see juba näitab midagi! jessas, ma pean kunagi Nina Simone'ist ka kirjutama...teine muusik, kes mulle väga meeldib ja kes Ameerika mustanahaliste jaoks tähtis persoon on)

http://www.youtube.com/watch?v=jtXKot_jq8o
(kui te prantsuse keelt oskate, peate seda kindlapeale kuulama....siin on ta Jacques Brel'i "Ces Gens La"st teinud oma versiooni..ja see on live versioon...ja see on väga südantlõhestav ja kaunis...ta isegi nutab lõpus..Jacques Brel on ka minu suur lemmik)

muide miks ma üldse sellest andekast noormehest kirjutan? kui keegi on mõelnud, et mida see "vers le merveilleux royaume du Maroc" siin blogi peatsis tähendama peaks, siis need on taaskord Abd Al Malik'i sõnad, loost "Gibraltar" ja mis tähendavad "imelise Maroko kungingriigi poole"....Ei tasu arvata, et see lause või Maroko minu jaoks tohutult tähtsad on. Mul oli blogi tehes vaimuvaene hetk ja ma vist kuulasin "Gibraltar'i"..ja siis tuli mul selline mõte, et mina olen eurooplane, ma elan Euroopas..aga omamoodi sõuan ma iga päev vaikselt Aafrika poole ja kuidas saab eurooplane Aafrikasse? üks võimalustest on läbi Gibraltari väina! seega Maroko all mõtlen ma tegelikult kogu Aafrikat, imeline Maroko kuningriik on justkui sümbol.. loodan, et mõistate

ja see pildikene seal, see kaootiline, värviline, roosa auto ja toredate mehikestega pilt ei ole ka tegelikult suvaline. See on ghana kirjaniku Ayi Kwei Armah raamatu "The beautyful ones are not yet born"(kas pole mitte ilus pealkiri(ja kaas) ühele raamatule) kaas. Mul on see raamat olemas, aga ma ei ole teda veel lugema hakanud.(tõestus, et mul on ta olemas!! olgu, arheoloogia Jenne-Jeno's oli mul vist aju krussi ajanud, et ma sellise pildi tegin). Mul on ta olemas, sest me pidime ülikoolis valima ühe teose ja selle põhjal Aafrika poliitikas kirjutama järgnevatel juhistel essee: Using the perspectives provided by your assigned readings to date, evaluate the success of one of the following novels as a political commentary on and analysis of the post-independence period.(mis lühidalt tähendab seda, et ma pean kasutama eelnevalt loetud kirjandust ja hindama selle loetud teose("The beautyful ones....") edu poliitilise kommentaari ja analüüsina postkoloniaal perioodi kohta) mis on ju jubedalt huvitav!!! ülikool tapab küll kõikide oma esseede ja lugemistega, aga rõõm minu hinges on üüratu, kui ma saan nii huvitavatel teemadel esseesid kirjutada. Muide täna anti meile ka Focus'es essee teema ja see on VEEL huvitavam!!! "What is vigilantism and why is it so prevalent in Nigeria?" (mis on vigilantism(ei tea eestikeelset vastet) ja miks on see Nigeerias nii sage?)(wowowowow....vigilantism on põhimõtteliselt see, et kuna Nigeeria(nagu ülejäänud Aafrika riigid) on religiooni, keelte, kultuuride ja hõimude poolest väga mitmekesine maa ja kuna seal vohab korruptsioon, on teatud inimgrupid otsustanud, et nemad on korravalvajad(mitte politsei või valitsus) ja vaatavad oma rahva järele ise ning löövad korra majja, kuna politsei ega sõjavägi seda ilmselgelt ei suuda(neid saab väga lihtsalt altkäemaksuga ära osta!), aga nad(vigilantes) on tihti ka väga jõhkrad ja rikuvad inimõigusi ning teevad muud paha, seega on see väga intrigeeriv ja huvitav teema, millest ma meeleldi essee kirjutan.

kuna mulle meeldib reklaamidega lõpetada, siis tänane on selline:
http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/minu_tsiili/804565

Jah!! On juhtunud see, mida ma kaua oodanud olen ja vahetusõpilane(kes oli Tšiilis ja kus mu onu hetkel elab, muide) on "Minu.." sarja raamatu kirjutanud!

PS kui keegi tahab, et ma oma vahetusaastast Lõuna-Aafrikas raamatu kirjutaksin - POLE PROBLEEMI!

xx

2011-10-08T14:12:00.000-07:00

ma olen 2 nädalat koolis käinud ja kui aus olla siis.....raske on! Ma olin kuulnud palju jutte sellest, kuidas Inglismaal on loengud ainult paar korda nädalas ja siis veel pikad-pikad vaheajad ja lugemisnädalad ja nii edasi. Nii ta tõepoolest on, reeded on mul vabad ja enamasti on päevas 2-4 tundi loenguid. Aga, siin on üks väga, tohutult suur aga. Iseseisvat õppimist on kohutavalt palju. Mis on iseenesest väga hea, sest uimerdis nagu mina, kellel isegi kõige suurema uudishimu korral mõte loengus lendama kipub, siis ise kodus õppides saan ma midagi uuesti teha, kui ma esimesel korral korralikult ei süvenenud. Igatahes on õppejõududel kombeks anda meile tavaliselt nii vähemalt 50 lk kodus lugeda. Tihti ka palju rohkem ja siis peame mõtlema igasuguste küsimuste peale ja otsima lisainformatsiooni. Tihti on ka loengu kava alla kirjutatud: selleks loenguks soovitan lugeda neid raamatuid: ja siis on seal umbes 7 raamatut! Ma tean, et ma olen nüüd üliõpilane ja mul on suur huvi selle kõige vastu, aga vahel on raske sundida end 984595598 artiklit lugema, millest sa midagi aru ei saa, sest teadlased pole neid ju mitte esimese aasta üliõpilastele, vaid ikka teistele teadlastele kirjutanud. Kui inglise keelest rääkida, siis ma saan kõik räägitud, mis ma soovin, aga kuna ma olen ainukene välismaalane oma kursusel, siis teiste inglise keel on nii........kaunis ja keeruline! Mõned kursakaaslased räägivad nii suurte sõnadega, et ma kuulan ja imestan ja vangutan pead. Pealekauba on mul ka aktsent, aga see ei ole nii õudne kui mõningatel teistel idaeurooplastel(venelane ja moldovalane, keda kohtasin) kes siin juba aasta või mitu on olnud.
Aga kui nüüd minu kursusest lähemalt rääkida, siis vastu võetakse sinna iga aasta 18 inimest. Seda on võrdlemisi vähe, sest osadele kursustele, nagu õigusteadus, võetakse vastu 400 üliõpilast. Meie kursusel on 4 aafriklast ja kõik ülejäänud valged!! Väga huvitav, kas pole...kõik tüdrukud ja 3 neist nigeerlased. Muide kõige rohkem ongi Inglismaal mustanahalistest nigeerlasi, ghanalasi ja nüüd üks tore uudis.................jamaikalasi!!!
Peale selle, et ma ennast liiga targaks pean õppima(väike liidaldus) on üks kurb asi veel....me peame ise endale raamatud ostma ja neid on nii palju ja nad maksavad palju. Paar päeva tagasi tellisin endale osa raamatutest ja mul läks arve umbes 50 naela....4 raamatut ja ühe, Uganda eepose “Song of Lawino and song of Ocol”(autor on Okot P’bitek) jätsin tellimata, sest kasutatud kujul maksis ta 20 naela..aga raamatute ostmise pärast ma end halvasti ei tunne...kõiki neid raamatuid tahan ma väga lugeda ja tulevikus kindlasti veel sirvida. Hetkel on mul kohustuslikuks kirjanduseks Aafrika kultuuris vaja läbi lugeda raamat “The interesting narrative of the life of Olaudah Equiano or Gustavus Vassa, the African, written by himself”......minu lemmikuima raamatupealkirja auhind läheb kindlasti härra Olaudah Equiano or Gustavus Vassale....ta oli 18. sajandil ori ja kirjutas oma elust.
Muide meil sai valida ka erinevate African Studies’ite vahel. Sai võtta African Studies with Development(development tähendab arengut ja kuigi ma pole täpselt aru saanud, mida nad selle arenguga seoses õppima hakkavad siis ma usun, et tulevikus võiksid selle lõpetanud Aafrikat arendama minna...milline loogiline tuletus). Saab teha ka African Studies with anthropology ehk siis antropoloogia. Ma ei tea, kuidas nende õppekava minu omast erineb. Mina õpin ka antropoloogiat..võib-olla olekski õige aeg oma tunniplaan avalikustada! (ma kirjutan sulgudesse ka õppejõu nö eriala):
Sissejuhatus Aafrika poliitikasse (õppejõud spetsialiseerub Kongo Demokraatlikule Vabariigile, sest, nagu te võib-olla teate, on Aafrikas kaks Kongot ja mitte üks!..sellest hiljem)
Sissejuhatus Aafrika ajalukku(sama õppejõud)...ma tahan mõned teemad ka välja tuua mida me uurima hakkame...eelmine nädal oli loeng teemal “sissejuhatus keskaegsesse Lääne-Sudaani”..ma muide, ei teadnudki, et kunagine Sudaan oli mitu korda suurem kui praegune, ta ulatus Lääne-Aafrikasse ja hõlmas enamikke sealsetest riikidest...huvitav!), siis tulevad loengud teemal “islam keskaegses Lääne-Aafrikas”(VÄGA HUVITAV....sest..kas ma mainisin..mulle meeldib islam väga!) siis veel “Ghana: keskaegne impeerium kõrbe äärel” ja “Sunjata eepos ja varajane Mali ajalugu”(MALI? hallelujah) siis “Songhay tõus”(kunagine impeerium Lääne-Aafrikas) ja “sissejuhatus Atlandi orjakaubandusse” seega saite vast veidi aimu..
Siis on aine mille nimi on Focus ja kus õpetatakse sel poolastal, kuidas esseesid kirjutada, raamatukogus orienteeruda jne aga järgmine poolaasta keskendume Kongo Demokraatlikule Vabariigile ja õppejõu spetsialiteet on Ghana-Togo piir.
Õpin ka Aafrika sotsioloogiat ja õppejõud, minu mäletamist mööda, keskendus Ashanti hõimule Ghanas, aga eelkõige tegeleb ta arengumaade naiste ja nende elu uurimisega.
Siis on mul ka aine nimega antropoloogia ja etnograafia ja sealne õppejõud on sakslane, kes on eriti huvitatud yoruba hõimust(edela Nigeerias). Peale selle annab ta ka Inglismaa valitsusele nõu Nigeeria poliitika osas.
Ja minu lemmikuimaks aineks on sissejuhatus Aafrika kultuuri, kus õppejõuks ei keegi muu kui härra Brown, kellest on Vikipeedias artikkel ja mille kaudu ma välja nuhkisin, et ta ise on poeet ja tema eriala on aafrika ja kariibi kirjandus. Väga-väga tark mees!!! Ta on õpetanud ka Nigeeria, Jamaika ja Barbadose ülikoolides. Seal tunnis ei ole meil mitte eksameid ega esseesid vaja kirjtuada, vaid käia Aafrikaga seotud üritustel ja siis päevikut pidada. Kas pole mitte huvitav? Tegelikult on üks põhjus veel, miks mulle seal tunnis kohe esimesest päevast meeldima hakkas...hehe..
Ta tegi meile sellise testi, et andis tühjad Aafrika kaardid ja käskis ära märkida nii palju riike kui oskame. Ja arvake, kes oli klassis ainuke, kes kõiki riike teadis ja õigetesse kohtadesse pani..ajee! Kõikidel teistel jäi vähemalt 5 riiki puudu. Ta ütles, et mul on suurepärased teadmised ja et ma ei tohi seda häbeneda...hmm....eks ma üritan. Enne kui ta lehed kätte jagas ütles ta, et ärge muretsege, on olnud õpilasi, kes ühtegi täppi ei pane aga ka selliseid, kes kõiki teavad, aga nemad ongi imelikud ja tal pole õrna aimugi, miks nad kõiki neid riike teavad. Mõned küsisid, et kuidas ma selle kõik meelde olen suutnud jätta. Pean tunnistama, et elu jooksul on paar korda maailma kaart selgeks tulnud õppida, aga ajapikku läheb ikka meelest ära, sest ei korda. Aafrikaga on mul aga nii, et esiteks olen ma lihtsalt keskmisest rohkem aega istunud Aafrika kaardi ees ja unistanud, aga teiseks, kui lugeda raamatuid ja vaadata dokumentaale, lugeda uudiseid, hakkavad need riigid omavahel haakuma ja nii juhtuski, et kõik mulle pähe kinni jäi.
Siis andis ta meile veel eraldi Lääne-Aafrika kaardid ja käskis hõimud ja pealinnad peale kanda ja kujutate ette, minu lemmikuima nimega Nouakchott(Mauritaania pealinn) ei tulnud mul meelde, kuigi ma tegelikult seda kindlasti tean ja Cote d’Ivoire’i pealinn Yamoussoukro ka ei meenunud, aga selles ma nii väga kindel ei olnudki. Hõimud oskasin ka umbes peale kanda, aga Aafrikas on see jama, et paljud hõimud on laotunud mitmetesse riikidesse ja proovige te siis Fulanid kaardile kanda, kui nad elavad Guineas, Nigeerias, Kamerunis, Senegalis, Malis, Sierra Leones, Kesk-Aafrika Vabariigis, Burkina Fasos, Beninis, Nigeris, Gambias, Guinea Bissaus, Tšaadis, Mauritaanias, Sudaanis, Ghanas, Togos ja Cote d’Ivoire’is!!

Kuna geograafia on elu alus!! ja geograafiat peab tundma!! siis ma teen selgeks:
Aafrika on planeedi suuruselt teine manner ja seal asub 54 riiki, mis on kõik erinevad, uskuge või mitte!
Inimesi on seal veidi üle miljardi ja kui me võtame arvesse, et maailma populatsioon on peaaegu 7 miljardit, siis aafriklased moodustavad sellest ainult ühe seitsmendiku, mis ei ole sugugi palju. Olete vast isegi kuulnud jutte, kuidas nad ikka tohutult sigivad ja terve maailm neist kubiseb, aga nagu numbrid näitavad, siis tegelikult päris nii ei ole.
Kõige uuem riik Aafrikas ja üldse maailmas hetkel on Lõuna-Sudaan, kus on maailma kõige tumedama nahaga inimesed! Nad said iseseisvaks selle aasta juulis.
Aafrikas on kaks Kongot, seega kui eestlasi tihti sõimlemas võib kuulda, et aafriklased peavad tagasi Kongosse minema(sama hea, kui kõik mujal maailmas elavad eurooplased aetaks tagasi näiteks Sloveeniasse) siis tekib küsimus, et kumba neist? On Kongo Demokraatlik Vabariik, see suur Kongo, see Kongo, millest palju räägitud ja mis on endine Belgia koloonia ja kus valitses hirmus Mobutu. Ja on, nagu teda kutsutakse, Congo-Brazzaville(sealne pealinn) ehk eestikeeli Kongo Vabariik, mis on palju väikesem ja vaiksem riik, mis on endine Prantsuse koloonia.

Üks jutukene ka vahele! Kunagi rääkisin ma internetis ühe mustanahalise prantslasega, kes teatas, et tema on pärit Kongost. Ta ei ole küll kunagi Aafrikas käinud, aga sealt tema pärineb. Mina seepeale küsisin, kas DRC’st(Democratic Republic of the Congo) või Congo-Brazzaville’ist. Tema ütles, et Belgia endisest kolooniast, Congo-Brazzaville’ist. Ma seletasin, et DRC on Belgia endine koloonia ja mitte väike Kongo, aga tema ütles, et ei. Mina olen ometigi eestlane ja kuidas mina üldse selliseid asju teada saaksingi. Tema on jätkuvalt pärit suurest congost, ehk Congo-Brazzaville’ist, ehk Belgia endisest kolooniast(väga palju valeinformatsiooni sisaldav lause) ja kui ma iseendas kahtlema hakkasin ja Vikipeedia appi võtsin ning talle teatasin, et ta siiski eksib, teatas tema, et hoopis Vikipeedia eksib väga tihti. Ma palusin siis tal Google’is veidi surfata ja lõpuks pidi ta tunnistama, et ta tõesti ongi DRC’st ehk suurest Kongost, ehk Belgia endisest kolooniast pärit!! Seega tegin ma tol õhtul heateo ja selgitasin ühele segaduses olevale noormehele, kust tema pärit on.
Peale kahe Kongo on Aafrikas ka kolm Guinead. On Guinea(kõige suurem neist) on ka Guinea-Bissau mis on endine Portugali koloonia ja on Ekvatoriaal-Guinea, aga kahest viimasest ei kuule just tihti.

Ma arvasin, et on vajalik seda seletada, sest kord vaatasin ma telekast reklaami milles öeldi järgmist: VÕITJATE VAHEL LOOSIME VÄLJA REISID KANADASSE, ROOMA JA AAFRIKASSE! Ja ma mõtlesin: mida???? Kanada(riik), Rooma(linn) ja Aafrika(manner 54 riigiga). Milline ignorantsus...häbi võiks neil olla

pildid minu ülikoolist, majakaaslasest, kes politseinikult naeruväärse mütsi varastas ja muud

hi

2011-10-07T08:22:00.000-07:00

...üle aasta on mööda läinud sellest, kui ma Lõuna-Aafrikast tagasi tulin ja ma olen vahepeal inimeseks (või inimesemaks) saanud, gümnaasiumi lõpetanud, mis, muide, läks palju valutumalt kui ma arvasin. Tavaliselt kardetakse, et peale vahetusaastat lähevad hinded halvemaks ja koolis on raskem hakkama saada, aga mina kinnitan vastupidist. Hinded läksid mul paremaks ja mõistus oli ka rohkem kodus, kui varem. Ma tundsin, et olen palju arukam ja nägin asju hoopis teisest, palju mõistlikumast perspektiivist. Minu sõbranna, kes samuti vahetusõpilane oli, võib Teile täpselt sama rääkida.....ja siis olin ma vahepeal Itaalias au pair. 2 lühikest kuud, aga piisav aeg selleks, et inimesena kasvada........jumal teab kas selline väljend nagu "inimesena kasvama" eesti keeles eksisteerib, aga palun andestust, ma elan Inglismaal. Ma olen siin, õpin University of Birminghamis ainet nimega African Studies. Eesti keeles olen isiklikult välja mõelnud termini afrikanoloogia, mida ÕSis ega mujal ei eksisteeri, aga nii saan ma eestlastele umbes aimu anda sellest, mida ma ülikoolis õpin.
Kui te tahate teada, kelleks ma hiljem selle haridusega hakkan, ütlen kohe ära, et mul ei ole õrnemat aimu ka mitte. Ülikoolis hoiatati, et seda küsimust hakatakse mulle tihti esitama ja vastuseks on, et selle haridusega saab pidada kõiki neid ameteid, mida saab pidada muude humanitaarainetega. Täpsustuseks võin öelda, et mul oleks võimalik tööle hakata kirjastuses, meedias, rahvusvahelised organisatsioonid nagu Oxfam ja Amnesty International vajavad inimesi nagu mina jne. Samas kui ma otsustan magistrisse edasi minna näiteks igbo keelt õppima, saab minust filoloog ja kui ma otsustan ja eelkõige oman aju selleks, et doktorikraad saada, võin ma hakata lihtsalt üheks toredaks teadlaseks ja näiteks Ghana-Togo piiril elavaid inimesi küsitleda, nendega elada, ajalugu uurida ja sellest arikleid kirjutada. (seda teeb üks minu õppejõududest. Kõik nad keskenduvad teatud regioonile ja tema spetsialiteet ongi Ghana-Togo piir). Või siis võiksin ka õppejõuks hakata ja muidugi kõlab minu jaoks see viimane, doktorikraadi variant, parim, aga olgem ausad...kui paljud meist selleks tegelikult võimelised on? University of Birmingham ei ole mingi nalja tegemise koht ka mitte. Kui te teate, mis USA’s on Ivy League(USA parimad ülikoolid kuuluvad sinna) siis Inglismaal on analoogseks asjaks Russell Group ja minu ülikool kuulub sinna, mis tähendab, et tase on siin kõrge ja sisse saada võrdlemisi raske(ühele kohale kandideerib 9-10 inimest), aga mingi ime läbi minusugusel põmmpeal see siiski õnnestus. Aga kuidas veel! Ma tahan sellest Teile rääkida....Inglismaa ülikoolidesse kandideerimine käib nii, et te saadate neile hunniku pabereid, motivatsioonikirja, soovitusi ja muud pahna ja siis nemad saadavad vastuse, et kas nad ei ole kohe üldse huvitatud sinu vastu võtmisest, või nad võtavad su otse, ilma mingite tingimusteta vastu(mida tuleb ette harva, eriti rahvusvahelise õpilaste puhul). Kõige tavalisem on see, et antakse conditional offer ehk siis pakkumine ja mina sain Birminghamilt sellise: saa 3 riigieksamit vähemalt 85% siis laseme su sisse. Muidugi matsin ma selle mõtte eos maha ja õppisin pigem selle nimel, et University of Aberdeeni(Šotimaal) sisse saada, sest nende tingimus mulle oli inglise keel vähemalt 80% ja kaks muud riigieksamit vähemalt 70%. Seal pidin ma, muide, religiooni ja prantsuse keelt õppima hakkama...aga asjad läksid teisiti. Ma tegingi see aasta ainult 3 riigieksamit, seega oli võimalus, et mul nii läheb nagu Birmingham tahab, minu enda arvates pea olematu. Aga kui riigieksamite tulemused tulema hakkasid: 91.............89........ja 84!!! Ma ei tee siinkohal nalja, mul jäi conditional offerist täpselt üks punkt puudu ja kuna Birminghami puhul on tegemist väga range ülikooliga pühkisin ma oma suu sellest puhtaks, sest paljud jäetakse isegi ühe punktiga ukse taha...ja siis ma nutsin...nutsin päeva, nutsin kaks, kuni mõtlesin, et vahet ei ole. Lähen siis Aberdeeni...saangi prantsuse filoloogiks ja lähengi peale viit aastat Aberdeenis hoopis näiteks Pariisi Sorbonne’i afrikanoloogiat õppima! Sellised revolutsioonilised ideed, aga siis nad teatasid, ei varem ega hiljem kui 31. augustil, et ma olen vastu võetud. Ja ma olin maailma kõige õnnelikum inimene....tegelikult olen siiamaani.
African Studies on ainuke asi mida ma tõesti kogu südamest õppida tahan ja mille vastu mul suur kirg on. See kirg sai kindlasti alguse siis, kui ma Lõuna-Aafrika Vabariigis vahetusõpilane olin, aga kui üdini aus olla, siis see kirg sai hoo korralikult sisse alles siis, kui ma tagasi Eestisse tulin. Ma olin korraga sellest kõigest väga huvitatud ja hakkasin üha rohkem Aafrika kohta uurima ja puurima. Nii ma puurisin end sinnamani, et sain teada, et maailmas õpetatakse sellist asja nagu African Studies, aga võrdlemisi vähestes ülikoolides. Inglismaal ainult kahes(siin pean silmas bakalaureust) SOAS’is(School of Oriental and African Studies mis on osa University of Londonist ja mis on mu unistuste ülikool, aga kuna too on umbes 10 korda parem kui Birmingham, ei saanud ma kahjuks sinna sisse) ja minu ülikoolis. Prantsusmaal saab seda õppida Sorbonne’is nagu ma juba mainisin. Siis vist ka Moskva ja Peterburi ülikoolis, aga ainult vene keeles. Helsinki ülikoolis, aga ainult soome keeles jne. Ka USA’s aga oma põhimõtete pärast ma USA’st hetkel huvitatud ei ole.
Minu ülikoolis asub teaduskeskus nimega Centre of West African Studies...see ongi koht kus ma õpin ja nagu nimest võite järelda, keskenduvad sealsed teadlased Lääne-Aafrikale....fair enough, sest minu kõige lemmikum regioon Aafrikas ongi Lääne-Aafrika! Muidugi on Lõuna-Aafrika mulle samuti väga armas, aga kui antropoloogilisest, sotsioloogilisest, etnograafilisest ja muudest sellistest vaatevinklitest vaadata, on minu uudishimu suunatud eelkõige Lääne-Aafrikale. Et aimu saaksite võin ette lugeda mõningad Lääne-Aafrika riigid: minu üks ja kõige ainukesem lemmik igavesest ajast igavesti....MALI......selle riigiga on mul väga eriline side (mitte et ma seal kunagi käinud oleks!) ja kui ma kujutan end teadlasena ette, siis ma kindlasti tahaksin töötada Malis ja käia täna Djennés, homme Bamakos(Mali pealinn) ja ülehomme Timbuktus ja rännata Tuaregidega läbi Sahara kõrbe ja mängida korat Toumani Diabatéga ja laulda Amadou ja Mariam’iga sabalit ja mängida jalgpalli Seydou Keita’ga...ja vabal ajal lihtsalt bambara keeles pläkutada, Seda teeksin ma Malis ja palju muud.......igatahes on Lääne-Aafrikas veel Mauritaania, Senegal, Gambia, Guinea-Bissau, Burkina Faso, Ghana, Cote d’Ivoire, Benin, Togo, Libeeria, Guinea, Sierra Leone, Niger ja minu teine väga lemmik riik Nigeeria. Peale Lõuna-Aafrikast tagasitulekut sattusingi ma kõige suuremasse vaimustusse Nigeeriast, aga nüüd on Mali ta troonilt tõuganud, mis ei tähenda seda, et ma Nigeeriat enam ei armastaks. Armastan küll ja veel kui palju...väga-väga intrigeeriv, huvitav ja kultuuriliselt rikas maa, kus ka poliitika on väga erutav...ja kust tuleb väga palju andekaid kirjanikke, aga sellest kõigest mõni teine kord.
Kindlasti väärib ka mainimist see, et meile õpetatakse Sub-Saharan Aafrikat või teisisõnu Musta Aafrikat, seega arvame välja Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptuse. Must Aafrika ja Põhja-Aafrika on üksteisest lihtsalt liiga erinevad ja neid on väga raske koos käsitleda ja uurida.
Aafrika puhul olen ma eelkõige huvitatud just kaasaegsest linnastunud Aafrikast ja mitte nii väga keset savanni redutavatest hõimudest. Tegelikult intrigeerib mind kogu Aafrika diasporaa, ühesõnaga on minu teine lemmik regioon Kariibid ja seal leiduvad riigid, nagu Haiti, Saint Kitts ja Nevis, Antigua ja Barbuda, Turks and Caicos, Trinidad ja Tobago, Barbados, Saint Lucia, Jamaika(lemmik!), aga ka sealsed mitteriigid...hehe....nagu Prantsuse Antillid jne. Ja siis huvitavad mind väga ka Ameerika Ühendriikide mustanahalised ja nende ajalugu ja kõige huvitavam on veel aafriklased Euroopas! Nagu näha on mul palju huvisid, aga kõik nad jõuavad otsapidi ikkagi Aafrikasse. Meie kool on ka selles mõttes ainulaadne ja huvitav, et nad õpetavad meile kogu Aafrika diasporaad ja järgmine aasta lisandub mulle selline aine nagu kariibi luule! Ma ei jõua seda aega ära oodata..

Aga siin blogis leidub ka palju muud peale Aafrika, uskuge või mitte. See on siiski eelkõige minu elu blogi! Väga peen, suursugune ja laialivalguv nimetus, aga ma kirjutan lihtsalt oma üliõpilase elust Inglismaal ja oma mõtetest ja tegelikult oleks tore, kui ma avaksin kellegi silmad Aafrika ilu ja võlu ees, sest see on nii mitmekesine, rikas ja huvitav kontinent, mida tavaliselt ühtse, igava ja samasuguse Aafrikana võetakse ja millest on meil väga, tohutult, liiga palju valearusaamu! Tegelikult vaevlen ma ise samuti veel paljude valearusaamade küüsis, aga blogi on hea ka selleks, et ma hiljem enda muutumist ja nagu ma juba enne mainisin..."INIMESENA KASVAMIST" märgata saaksin. Muidugi oleks tore, kui tekiks ka mingi debatt, aga seda on praegusel hetkel liiga palju loota....kui keegi mulle kirjutada tahab, siis mu e-mail on normtydo@tdl.ee ja seda ilma naljata...ma olin siis noor ja loll, kui selle aadressi tegin, ei olnud veel Aafrikas käinud ega elu näinud!

Muide Birminghami elanikkonnast on umbes 44% välismaalased (hallelujah) ja see on Inglismaal suuruselt teine linn, kus populatsioon on ligikaudu miljon. Ja siia on tulnud väga kirev ja võrdlemisi tolerantne seltskond. Ma üürin oma kooli lähedal kolme inglise tüdrukuga sellist traditsioonilist väga kitsast inglise maja, mis näeb õuest välja umbes selline, et siia mahuks üks keskmisest veidi suurem klosett ja võib-olla ka väikene tuulekoda. Tegelikult on siin 6 tuba ja aed! Minu tuba on kolmandal korrusel ja siin ei mahu end isegi ringi keerama, aga mind ei kõiguta see mitte üks raas, sest minu majakaaslased on nii toredad. Nad õpivad psühholoogiat, inglise ja ameerika kirjandust ning poliitikat ehk siis huvitavaid aineid ja nad on ise ka väga intelligentsed ja huvitavad noored ja meil on koos väga tore ja kokkuhoidev ja huvitav kommuun.....
Siin olen ma olnud umbes kolm nädalat ja minu elu esimesele tudengiaastale on pidulik avapauk pandud, nüüdseks juba umbes 9 korda. Me oleme väga palju väljas käinud ja pidu pannud, mis on kindlasti osa ühe keskmise uudishimuliku tudengi elust, nii kaua kuni see õppetööd segama ei hakka ja sellel ei lase ma juhtuda!!
Ja kui mõtlete, miks ma Eestist lahkusin võite võtta teadmiseks, et mulle meeldib Toomas Hendrik Ilves ja isegi härra Ansipi vastu ei ole mul midagi. Mind ei morjenda madalad palgad(muidugi mitte, sest ma ei käi tööl ja ei ole muret omal nahal veel tundnud) ega muu selline jura, mille üle eestlased hommikust õhtuni vinguvad. Mul on Eestis lihtsalt igav. Mulle meeldib kui ühiskond on pluralistlik, mulle meeldivad religioonid, rahvused ja erinevad nahavärvid, ilusad riided poodides ja metrood. Mulle meeldivad rahvamassid ja keeled. Ja seda paratamatult Eestis ei leidu ja ei hakka ka nii pea leiduma, seepärast ma siia tulingi! Muidugi ka seepärast, et Eestis lihtsalt ei õpetata minu eriala, aga tühja sellest.
Kui ma oma koduses Tartus õhtul välja lähen ja mul Möku ees näiteks mõne prantslasega õnnestub kohtuda on see suur asi, millest ma sõbrannadele rääkida tahan. Aga üks päev käisin ma siinsete sõbrannadega väljas ja kohtusin inimestega kes olid pärit Sierra Leonest, poolenisti Saint Kitts ja Nevisest ning poolenisti Nigeeriast(kelle päritolust ma niivõrd lummatud olin, et sealsamas kirehoos talle abieluettepaneku tegin, millega ta, muide, nõustus), Burundist, isegi Itaalia rastafariga tutvusin. Ja ei tasu arvata, et ma mõni üliseltskondlik suhtlusaldis beib olen, pigem tegelikult häbelik, aga kuna ma olin veidi napsutanud ja tundsin suurt kohustust selle ees, et välja uurida kust iga võimalik välismaalane pärit on, käisin ma ühe juurest teise juurde ja küsisin nüüdseks juba minu tunnuslauseks kujunenud eksistentsiaalse tähtsusega küsimuse: WHERE DO YOU ORIGINATE FROM? (ma ei julge küsida, kust sa pärit oled, sest liiga paljud mustanahalised vastavad Inglismaalt, mis on kindlasti tõsi, aga see ei toida mu uudishimu, seega olen valinud küsimuse: kust sa pärined?)

Voila....selline ma olengi ja ma lõpetan oma kõige lemmikuma Mali lauluga....väga traditsionaalne ja ei kuulu sellesse kategooriasse, mida ma tavaliselt kuulan, aga see ta nii eriliseks teebki....laske meeleolul kujuneda

http://www.youtube.com/watch?v=JQHA_cqxIW8