Sunday, October 30, 2011

mul on väga imeline ülikool, kas teate....mina kui põline tartlane olen alati arvanud, et Tartu Ülikool on imelise ülikooli võrdkuju, aga võta näpust...leidsin veel parema! ma ütlen kõigepealt nii palju, et UoB(University of Birmingham)'s on kõik olemas ja kõik võimalik...ma usun, et ülikooli territooriumil saavad isegi elevandid lennata...

mulle väga meeldib, et kõik õppehooned on üheskoos campuses mitte linna peale laiali laotatud..tähendab meie ülikoolil on küll mitu campust, aga nad on kõik väga ühtsed, müüridega eraldatud ja puha. minu loengud ja CWAS(Centre of West African Studies..minu koduosakond) on kõik pea campuses ehk Edgbaston'i campuses..on ka Selly Oak campus..ma ise elan Selly Oakis, aga ma pole seda campust isegi kunagi näinud mitte....ja kesklinnas pidavat arstidel ka mingi oma campus olema...igatahes on mul ses mõttes vedanud, et CWAS asub peacampuse peaväljaku kõrval ja African Societies and environments leiab mul aset üldsegi peahoones...mis on väga uhke ja aukartust tekitav...seal kohe tahad õppida ja tunned ennast maru targana (hoolimata sellest, et see loeng kõige igavam on....me õpime aina Marxi ja Durkheimi ja Weberit ja ma ei huvituuuuuuu sellest!)
ühesõnaga....meil on ülikoolilinnakus oma turg..kas pole mitte tore....siis on oma raamatupood(kolmekorruseline..woohoo) oma rongipeatus..oma Starbucks..(minu loenguruumidest umbes 30sekundit jalutust...milline vedamine)...oma baare ja kohvikuid ja poode on mitukümmend..neid on iga nurga peal...oma väikene politseijaoskond..see nädal oli ka väike laadakene..inglise farmerid lõid oma telgid püsti ja müüsid kõiksugu huvitavaid asju...oma sada tuhat ragbi ja jalkaväljakut..sest spordi õppimise poolest on UoB Inglismaal üks parimaid...ma lugesin eile lehest Haile Gebrselassie kohta mingit artiklit(Etioopia maratonijooksja, olümpiavõitja jne....lahe nimi, kas pole) ja tuli välja, et ta on meie ülikooli auliige vms...kui te Daegu MM'i vaatasite ja tähele panite, et Hannah England mingi jooksu võitis(ma ei mäleta millise, ta jäi mulle huvitava nime poolest meelde) siis hiljem sain ma teada, et ta on ka minu ülikooli lõpetanud..biokeemia alal
aga mis meil veel on...maailma kõige kõrgem üksindaseisev kellatorn..8 Nobeli preemia võitjat..hmm....oma iPhone'i app on meil...irw..väga tähtis...sealt saab uudiseid lugeda ja ma olen igasuguseid huvitavaid asju sealt leidnud,,,näiteks nüüd hiljuti leiutasid meie kooli teadlased uriiniproovi vähitesti või mingi taolise asjanduse!? ..mul hetkel rohkem asju ei meenu..nüüd edasi selle juurde..mida kõike naljakat meil õppida saab!

peale African Studies'i on meil ka American and Canadian studies(õpitakse Ameerikat ja Kanadat)....väga veider! mulle kõlab ilusana ka ancient and medieval history(muinas- ja keskaegne ajalugu)...golf management...jah golfi saab ka ülikoolis õppida.....artificial intelligence and computer science väga peen nimi ja ärge küsige mis artificial intelligence eesti keeles on! pole õrna aimugi...ma ei taha otsetõlget ka anda..biochemistry with molecular cell biology..väga masendav! biokeemia molekulaar raku bioloogiaga....classical literature and civilisation..klassikaline kirjandus ja tsivilisatsioon...dental hygiene and therapy...hehe...hamba hügieen ja teraapia...Hispanic studies, kus ei õpita lihtsalt hispaania keelt, vaid kõike hispaaniakeelse maailmaga seonduvat..cool kas pole..history of medicine..jah saab õppida eraldi meditsiini ajalugu....war studies..kus õpitakse vististi sõdu! väga cool ja veel palju coole asju, aga kuna eile oli pidu ja ma natukene kurnatud olen, siis siinkohal rohkem neid ette ei loe....kokku on 177 erinevat õppeainet...whatever

siis on meil kõiksugu ühinguid...minu lemmik ACS..afro-caribbean society ehk siis sadu ja sadu mustanahalisi..haha...society'd on kõikidele ja mulle on juba paar kutset sinna tulnud, kuna ma Aafrikast ja Kariibidest huvitun, aga ausalt..ma olen häbelik inimene ja leian, et valgenahalise koht ei ole ikka seal! siis on muidugi hindudel, moslemitel, sikkidel, juutidel, bahaidel jne omad ühingud...igasugustel rahvustel ka nagu venelased jne(ma kuulsin üks päev kahte poissi omavahel vene keeles rääkimas ja naeratus tuli kohe näole...nii kodune tunne...hahaha!)..ma ei usu ainult, et eestlastel on! ma ei tea, muide, mitte ühtegi eestlast oma ülikoolist ja ma olen üpris kindel, et ma ei saa ainukene olla, aga võta näpust...kui keegi kedagi teab, siis võib ju märku anda...enamik eestlasi Birminghamis käivad University College Birminghamis...Birminghamis on mu arust muide 4 ülikooli...University of Aston on ka üpris tuntud, siis on siin veel Birmingham City University ja eelmainitud University College Birmingham..

siis on meil oma kliinikud ja arstid, kus me end kõik registreerima peame...oma lastehoid..seega kui kellelgi on laps ja tahab UoB'sse tulla...pole probleemi! meil on väga ilus vanaaegne inglise lastehoid...siis on veel kõiksugu inimesi, kes otsivad ja teevad su jaoks kõik ära...näiteks kui ma tahan tööd leida, piisab mul ainult meie ülikooli tööagentuuri minna ja nad otsivad sulle sobiva töö...siis on igasuguseid tugigruppe. näiteks mina saaksin tuhandes erinevas käia...õpetatakse rahvusvahelistele õpilastele esseede kirjutamist Inglismaal ja inglise keeles antakse järelaitamistunde...isegi oma nightline on meil..mida mu majakaaslane L teeb, aga sellepärast, et kogemust saada, kuna ta õpib psühholoogiat...ühesõnaga tegu on sellise asjaga, et kui sul on keset ööd mingi mure hingel siis teatud grupp inimesi istuvad oma telefonidega öö otsa üleval ja annavad neile murelistele inimestele nõu! kui armas..

üks asi, mis mind veel imestama pani ülikooli tulles oli see, et minu arust on kõige suurem vähemusgrupp siin kaugkaugida(ma ei tea kas nendel riikidel on ka oma väljend seega leiutasin oma...kaugkaugida :D) asiaadid! mitte indialased, pakistanid, bangladeshid ja muud sellised, vaid korealased ja jaapanlased...neid on vvvääägggaaa palju, meil on isegi oma Korea supemarket maja lähedal...R käis seal kunagi ja rääkis, et seal müüdi ainult nuudleid ja Hello Kitty(siinkohal räägin väikese nalja..mu sõbranna ostis kunagi välismaalt endale Hello Kitty pildiga rahakoti ja hiljem avastas et sisse oli kirjutatud hoopis Happy Kotty...see on meil uus väljend...kui oleme õnnelikud ütleme, et oleme happy kotty'd...irw) teemalisi toite...haha..ja et ta oli ka ainukene mitteasiaat seal poes..muide need asiaadid hoiavad alati kokku ja ma ei näe neid mitte kunagi teistest rassidest inimestega...veidrikud! kokku on UoB's hetkel umbes peaaegu 27 000 õpilast ja siinkohal ma lõpetan, sest Ben and Jerry's cookie dough karjub kaugelt köögist mu nime(miks Eestis küpsisetaignaga jäätist ei tehta!?)

Wednesday, October 26, 2011


mul on küsimus...kui keegi juleb vastata..(palun!?)

kust te selle blogi leidsite? ma avastasin statistikat uurides, et seda on täna vaadatud 127 korda (tavaliselt vaatatakse umbes 40 korda) ja siis nägin veel, et facebookis on seda jagatud umbes 30 korda, mina olen teadlik ainult viiest.........................kui intrigeeriv postitus

ose gan odabo (aitäh ja nägemiseni=see on yoruba keel, edela Nigeeriast, MIDA MA JÄRGMINE AASTA ÜLIKOOLIS ÕPPIMA HAKKAN WOOHOOOO, TA ELAGU!)

(pilt on eilsest partyst...on ütlus TIA ehk This Is Africa ehk see on Aafrika...ma otsustasin uue kasuks...TIE ehk siis This Is England...on harilik olla teisipäeva õhtul kassnaisena võõra, jänese kõrvadega ja sukkpükstega, tukkuva poisi sünnipäeval, punane puuklots pea kohal lendlemas...TIE)

Tuesday, October 25, 2011
















see on väga soe postitus. eile(24. oktoober)? oli Inglismaal? 20 kraadi sooja? seega...otsustasin ma meenutada oma sooja suve au pair'ina Lõuna-Itaalias...loodetavasti soojendab see teie südamed ja varbad üles...ja üks pilt on tegelikult tehtud soojas suvises Eestis, inimestega, kes minu südame soojaks teevad...armastan teid

Monday, October 24, 2011

tere õhtust daamid ja härrad...ma lubasin teada anda, et kas ma käisin Bullringis ja kui palju ma raha kulutasin...mul on häid uudiseid..ma ei käinud...ma ei käinud terve nädalvahetuse üldse kodust väljas ja see on halb uudis, lausa depressiivne uudis. üks mu elu igavaimaid nädalavahetusi üldse...mitte, et mina ainukene oleksin olnud. me kõik mitmekesi töllasime ja sõime ja passisime kõik need mitu päeva..Bullringis ma ei käinud aga seepärast, et mul oli reede pärastlõunaks üks kodune töö vaja internetti postitada ja kuna see oli prioriteet number üks, jäi seekord shopping tegemata, MIS AGA ei tähenda, et ta see nädal tegemata jääb....absoluutselt mitte! nädala aja pärast on ju Hallloweeen woohoooo ja kuna ma seda kunagi korralikult tähistanud ei ole, siis seekord tuleb asi tõsiselt ette võtta. me teeme enda juures väikese pre-party(R juba kleebib papist nahkhiiri ja kõrvitsaid seintele) ja siis läheme kõik koos klubidesse mehi oma seksikate kostüümidega hullutama...hihihi...nali...me tellisime internetist endale kostüümid ja ma põnevuse mõttes pilti ei näita, ma võin teile ainult kostüümi nime öelda...ALICE LSD MAAL.....see on Alice imedemaal, aga veidi riukalik Alice.. Ühesõnaga pean ma see nädalavahetus minema Bullringi, sest mul on vaja oma väga mini kleidi alla väikeseid valgeid püksikuid, ja mul on vaja valgeid põlvikuid ja väga massiivseid võltsripsmeid....oo..ma olen väga erutatud..minu esimene täisväärtuslik Halloween!

Ja kas ma mainisin, kas ma mainisin? Mul on hetkel käimas viimane koolinädal, järmine nädal on lugemise nädal...ehk siis ei loengutele ja JAH tuhandetele raamatutele ja esseedele...jumal aita!

kus hundist räägid...mu raamatud just praegu saabusid Amazonist!
ma tellisin juba aegsasti talvevaheajaks(haha) kirjanduse ette ära...mitte, et meil neid raamatuid vaja lugeda oleks, aga kui ma tahan olla tulevikus hea ja palju lugenud afrikanoloog, on mul muud kirjandust ka vaja lugeda, kui seda, mida ülikool ette söödab. ehk siis:
Chimamanda Ngozi Adichie "Half of a yellow sun" ta on noor nigeeria kirjanik(igbo hõimust) ja ta on juba oma lühikese kirjanikukarjääri jooksul väga kuulsaks saanud...see raamat räägib Nigeeria kodusõjast, Biafra sõjast, aga on siiski ilukirjanduslik ja keskendub mingite inimeste eludele ja sellele, kuidas need põimuma hakkavad
Ngugi wa Thiong'o "A grain of wheat" üleüldse maailma üks kuulsamaid aafrika kirjanikke..keenialane(kikuyu hõim), kes on väga isamaaliselt meelestatud, sest keeldus oma raamatuid inglise keeles kirjutamast, kuigi ta seda keelt väga hästi valdas. tema on siiski meelel, et üks õige aafriklane ei kirjuta koloniseerijate keeles, vaid enda emakeeles...ma nõustun temaga küll, aga sellel, miks väga paljud aafrika kirjanikud koloniseerijate keeles, kas siis inglise, prantsuse, portugali vms kirjutavad on ka omad põhjused ja kui nad ei kirjutaks ja kui neid ei tõlgitaks, ei saakski ju mina kunagi neid raamatuid lugeda! hetkel me aafrika kultuuri tunnis arutamegi teemat "African?Literature?In English?"(aafrika?kirjandus?inglise keeles?) ja räägime sellest, mis on aafrika kirjandus ja kas on õige teda ühes või teises keeles kirjutada...aga ühesõnaga on Thiong'o ülim klassika, kui keegi on üldse aafrika kirjandusklassikast huvitatud..
ja siis tellisin ma endale ka Kris Holloway raamatu "Monique and the mango rains", mis ei ole küll väga kuulus raamat, sest ta on uus ja mitte tegelikult aafriklase kirjutatud. Kris Holloway on kusagimalt Lääne kultuurist pärit, ma ei tea kas Ameerikast või Euroopast või mujalt..aga ta veetis rahukorpuse raames aega Malis...ja kui tänapäeval antakse välja inglise keelne ilukirjanduslik raamat, mis räägib Malist(seda ei juhtu just tihti, peaaegu kunagi ei juhtu)...kuidas saab Hanna selle lugemata jätta?
Kunagi ammu ostsin ka Tsitsi Dangarembga raamatu "Nervous conditions", mille ma samuti talvevaheajal läbi plaanin lugeda..Dangarembga on zimbabwelane..

aga ega see nädalavahetus nüüd täiesti-täiesti luhta ka ei läinud...ma vaatasin kahte filmi ja lugesin raamatut!

"Mississippi burning" on väga julm film, peaksin mainima...depressioon tuleb seda vaadates peale, aga ma soovitan ikkagi, kui te just ku klux klani ei fänna...sest sellistel idiootidel ju lihtsa filmiga mõistus pähe ei tule...igatahes mitte-rassistid muutuvad peale selle filmi vaatamist mitte-mitte-mitte-rassistideks, ma loodan...soovitan kindlapeale..
Raamat, mida ma siiamaani loen, kuigi ülikoolis selle juba läbi võtsime, on Okot b'Pitek'i "Song of Lawino and song of Ocol" mis on, nagu ma kunagi mainisin, uganda luule...ja kuna me kõik teame, milline on luule, mida eesti koolides loetakse...raskesti mõistetav ja kohati igav(va Under...Under mulle meeldib)..siis ma ei oodanud sellest raamatust eriti midagi...ja kui ma teda lugema hakkasin, pidin väga meeeldivalt üllatuma! Lawino on acoli naine(see on ugandas üks hõim) kes on mures, sest tema abikaasa(raamat leiab aset siis, kui valged seal juba olid) muutub üha läänemeelsemaks ja tahab unustada ja hävitada kõike acoli, uganda ja aafrikaga seotut...ja siis Lawino räägib, võrdlemisi lihtsas ja otsekoheses keeles, kuidas tema ei oska valgete inimeste toite teha, aga tema ei tahagi ostada, sest tema ei ole valge, tema on acoli, tema ema õpetas talle, kuidas valmistada acoli roogasid....tema ei sirgenda ega triigi oma juukseid, nagu läänestunud uganda naised, sest tema on uhke iseenda uganda juuste üle, tema ei taha oma juukseid tulise raua all ära tappa jne..ma tõin väga pealiskaudseid näiteid, aga sealt saab väga häid ideid ja väga hea ettekujutuse ühest keskmisest koloniaalajastu aafriklasest ja sellest, mida nemad valgetest mõtlesid...ja song of Ocol on Lawino abikaasa vastus temale...kus ta räägib, et tema naine on loll, ta ei ole koolis käinud ega oska inglise keelt, ta ei oska fokstrotti tantsida, nagu läänestunud uganda naised ja ta haiseb taimede järgi, sest tema ei ravi end mitte peenete euroopa tablettide, vaid mingite ravimtaimedega! Autor ise, muide, oli ka väga huvitav inimene, Oxfordi ülikoolis käinud ja tal on antropoloogias ka doktorikraad...ja ta mängis Uganda koondises jalgpalli ja oli veel sajal alal andekas...ta oli noorena ka pühendunud kristlane, aga kui ta suuremaks sai ja mõistis, et kristlus ei ole tema esivanemate usk...kristlus on taaskord valgete poolt peale surutud...lõpetas ta ka kristlaseks olemise...nüüdseks on ta aga juba surnud.

ja viimaseks vaatasin kauaoodatud filmi "Bamako" ning.....ma ei pidanud pettuma! Ma tean, et tavaliselt oodatakse filmilt natuke draamat, natuke horrorit, nalja ja seda ja toda...peaasi, et actionit oleks...mina aga ei oota..ja "Bamako" ei pakugi mingit silmnähtavat actionit..küll aga toimus suur action peale filmi vaatamist minu mõtetes...sest seal tuuakse palju häid argumente välja ja kes tõesti aafrika poliitikast huvitub...(või väga ilusat Mali elu näha tahab) võiks seda vaadata, aga tegelikult ma ei usu, et keegi vaatab ja kuna ma olen Malist nii palju rääkinud ja räägin ka edaspidi, leian ma, et te võiksite vaadata selle filmi treilerit....ta sisaldab peaaegu et kõike, mida ma Mali juures jumaldan: väga ilusad inimesed(nad on tõesti jubedalt ilusad), ilus bambara keel, väga ilus muusika, kaunis arhitektuur, need ilusad rõivad, mida malilased igapäevaselt kannavad, imeline loodus, see aktsent, mis nende prantsuse keelel on jne

palun palun palun vaadake!

http://www.youtube.com/watch?v=onRjI8yLsy0

ja tänu sellele filmile avastasin ma ka väga huvitava ansambli, kui teda nii võib kutsuda... Kuulete seda laulu treileris? tegelikult ei esita seda päriselt see naine, kes filmis, vaid bänd nimega Christy Azuma and Uppers International ja ma valetasin eespool veidi, see muusika tuleb hoopis Ghanast, aga on siiski väga ilus ja kel muusika osas hea maitse, siis neile meeldivad kindlasti ka need kaks lugu, mis ma sellelt ansamblilt Youtube'ist leidsin:

http://www.youtube.com/watch?v=cSwAWANyzf4

http://www.youtube.com/watch?v=4I3xunlbTqQ&feature=related

ma tahaksin hea noodiga lõpetada, aga ma ei saa....ma olen täheldanud ühte väga nõmedat tendentsi eesti kirjastusmaastikul...see on tegelikult väga rassistlik :( teate seda Nobeli kirjanduspreemia sarja meie raamatupoodides? 4 aafriklast on üldse võitnud Nobeli kirjanduspreemia: valge lõuna-aafriklane Nadine Gordimer, valge lõuna-aafriklane John Maxwell Coetzee, egiptlane Nahuib Mahfouz ja nigeerlane(yoruba hõim) Wole Soyinka...ja arvake ära millised neist autoritest on eesti keelde tõlgitud? valge lõuna-aafriklane Nadine Gordimer ja valge lõuna-aafriklane John Maxwell Coetzee...ja sellega ongi minul tänaseks kõik öeldud

Thursday, October 20, 2011

si tu ne quittes pas Haïti, moi je t’embarque pour Bangui


Nädalavahetus on nüüd minu jaoks alanud, sest reedeti mul loenguid ei ole, aga see viha, mis minu sees pulbitseb on meeletu! Homme läheb CWASSOC ehk African Studies õpilaste liit, kuhu mina kuulun, Liverpooli orjandusmuuseumisse, kuhu ma nii väga minna tahaks. kas teate...mu pangakaardilt on turvakood maha kulunud ja ma ei saa pileteid internetis broneerida ja kui teised homme Liverpoolis end orjandusega kurssi viivad, siis mina lähen järjekordselt BULLRINGI, mis on Birminghami suurim kaubanduskeskus ja kus ma absoluutselt iga reede käin, see on rituaal! Mitte, et mul midagi Bullringi vastu oleks, aga mu rahakotil on küll.....niigi kitsad lood teisega, aga kuidas ma väljun Topshopist või COSist või Selfridges'ist või Zarast või Waterstones'ist(raamatupood, imeline raamatupood) midagi ostmata? Neiud ja noormehed, võin teile garanteerida, see on raske, väga raske...nii emotsionaalselt kui füüsiliselt

aga iga reede pärastlõunal leian ma end justkui võluväel Bullringist, lubades, et seekord ma ei astu poodidesse, mis mind nii ahvatlevalt õrritavad, et seekord ma ei söö Starbucksis brie ja caramelised onioni paninit ja et ma ei käi Disney poes suu ammuli ringi "mida ma ikkagi oma armsale-naljakale vennale ostma peaks? või tähendab: mida ma ei peaks talle ostma?" iga nädal luban, et ma hoian Bullringist eemale, et tutvun Birminghami kesklinnaga, et otsin üles Jamie Oliveri restorani, et kaen arhitektuuri, et naudin linnamelu......

kas homsest muutub kõik või läheb jälle samaviisi? sellest juba järgmine nädal...

täna aga, mõtlesin, et oleks tore rääkida teatud inimgrupist, kes on mulle alati väga imponeerinud, huvi ja silmailu pakkunud ning kellega mul viimasel ajal tänaval alatihti katkematu silmside tekib

jaaaaa, loomulikult on need rastafarid!

minule on jäänud mulje, et enamik eestlasi mõtleb rastafaridest nii: need on inimesed, kellel on rastapatsid...ei ei ja veelkord

ei

mõned kutsuvad seda religiooniks, mis ei ole tegelikult õige. osad nimetavad seda rastafarianismiks, aga elimineerigem palun kõik ismid! Rastafari on liikumine...see tekkis 1930'datel aastatel Jamaikal(otseloomulikult)...kes ei teadnud, siis Kariibi mere saartel elavad enamasti mustanahalised, kes pärinevad Aafrikast, aga kelle esivanemad sinna istandustesse orjadeks toodi...seepärast on Kariibidel mustanahalised..
ma panen vaid kirja faktid, mis mulle hirmus huvitavad või vahel lausa naljakad tunduvad:

*rastafarid jumaldavad Haile Selassie I'st...Haile Selassie I oli viimane Etioopia keiser, kes tapeti aastal 1975 ja kelle paljud rastafarid usuvad tegelikult siiani elus olevat ja kusagil ennast peitvat, et viimsel kohtupäeval taas oma peidukohast välja tulla ja end ilmutada
*Haile Selassie on jumalus, ta on ta on Jeesuse taaskehastus, ta on imeline. seda rastafarid usuvad
*Haile Selassie olla aga öelnud, et tema ei ole mingi jumalus ega taassündinud Jeesus ja mis juttu need rastafarid seal kaugel Jamaikal ajavad? Rastafarid siiski leidsid, et Haile Selassie I võib öelda, mis tema tahab, aga ta siiski on Jeesuse taaskehastus
*Haile Selassie I sündis nimega Lij Tafari Makonnen, aga muutis selle hiljem Ras Tafari Makonneniks...tol hetkel veel rastafarisid olemas ei olnud, aga kui nood hiljem endale nime hakkasid valima, siis rastafari käis küll!
*Time magazine valis aastal 1935 Haile Selassie aasta inimeseks ja aastal 1930 oli ta esimene mustanahaline, kes selle ajakirja kaanel kunagi ilmunud oli
*rastafaridele omased värvid, mida te kindlasti märganud olete, punane, must, roheline ja kollane on tegelikult Etioopia lipuvärvid
*see pole rastafaridega seotud, aga et te teaks, Etioopias räägitakse amhari keelt (Amharic inglise keeles)
*jumalat(Haile Selassie't) kutsuvad rastafarid Jah'ks ja tänaval on mulle paar korda öeldud ka Jah bless....ehk siis jumal õnnista
*rastad usuvad, et Aafrika(nemad kutsuvad seda Zion'iks), eriti Etioopia, on see tõotatud maa, kuhu nad ühel päeval kõik tagasi jõuavad, või vähemalt tahavad jõuda..ja et Lääne ühiskond, mida nemad kutsuvad Babylon, ehk Babülon, on üks korrumpeerunud, kole, õudne asi
*miski, mida te kõik teate: rastafarid suitsetavad kanepit(nemad ütlevad ganja). See on omaette tseremoonia ja enne piibu päripäeva ringi laskmist öeldakse ka palve...muide, kui käimas on sõda, käib piip vastupäeva, aga miks suitsetavad rastafarid kanepit?

1) see on spirituaalne tegevus, millega käib käsikäes tihti ka piibli lugemine
2) see on sakrament, mis puhastab keha ja mõistuse, ravib hinge, ülistab teadvust, hõlbustab rahu, toob mõnu ja mis kõige tähtsam:
3) toob sinu lähemale jumalale
4) tihti kasutatakse seda ka ravimina, näiteks külmetuse korral

*teine rastafaridele väga tähtis isik, nende silmis prohvet, on Marcus Garvey, kes oli jamaikalane, suri aastal 1940 ja võitles mustanahaliste vabastamise eest

nüüd aga minu lemmiku osa juurde, rastafaride pühad:
7. jaanuar - Etioopia õigeusu jõulud
25. märts - keisrinna Menen'i ehk Haile Selassie naise sünnipäev
21. aprill - päev, mil Haile Selassie käis Jamaikal
25. mai - Aafrika vabastamise päev
23. juuli - Haile Selassie sünnipäev
17. august - Marcus Garvey sünnipäev
11. september - Etioopia uus aasta
2. november - Haile Selassie keisriks kroonimise päev

*rastafarid on taimetoitlased
*rastafarid ei tarbi alkoholi
*kõige kuulsam rastafari oli Bob Marley..daaaaa
*rastafarid ei tohi juukseid lõigata, sest nii on piiblis kirjas, sest ta esindab lõvi lakka, mis omakorda sümboliseerib Aafrikat, Etioopiat
*rastafaridel on oma murre ja sõnavara
*rastafarisid on maailmas umbes 1 million

rastafari liikumise algusaegadel oli neil 6 põhimõtet, mis minu ja osaliselt ka teie õnneks pole tänapäeval enam eriti jõus:
1) viha valge rassi vastu
2) musta rassi ülim ülimuslikkus (jah, just nii, ülim ülimuslikkus)
3) kättemaks valgete pahelisusele
4) Jamaika valitsuse eitamine, tagakiusamine ja alandamine
5) ettevalmistus Aafrikasse naasemiseks
6) Haile Selassie teadvustamine ülima olendi ja ainukese mustanahaliste juhina

seega, kui muidu kujutatakse neid ette muhedate narkolembeste mehikestena, siis tegelikult on neil väga kindel ja tõsine maailmavaade, mis paljuski ühtib minu omaga...hihiihihi....aga kas ei ole siis nii: Aafrika on tõotatud maa...sinna peab kord ringiga tagasi jõudma, sest sealt nemad pärinevad..

kas ma rääkisin teile oma eksperimendist? ma mainin ruttu, et kuna ma Inglismaale tulles avastasin, et iga kolmas inimene on taimetoitlane ja et poed on nii maitsvaid taimetoite täis, siis ma tegin "ei lihale" nädala, aga meeldis nii väga, et nüüd mul läheb teine nädal...tore oleks, kui kolmas ka otsa tuleks, aga ärge saage valesti aru, taimetoitlaseks ma hakanud ei ole, kuid siiski saan põgusalt end rastafaridega võrrelda...ja jälle.....hihihi

kanepit ma kurguvalu tarbeks veel pruukinud ei ole, aga kui ma kunagi sellega hakkama peaks saama, annan tulemusest ka teile teada. Aga kuna paljud minu maailmavaated on võrdlemisi vastuolulised ja eestlastes viha tekitavad, jätan need siinkohal mainimata ja ütlen lihtsalt, et rastafarid minule sümpatiseerivad ja mis minule veel sümpatiseerib, on reggae

jamaikalasest reggae muusik Little Roy andis septembris välja plaadi nimega "Battle for Seattle" ja arvake ära, miks mul see hommikust õhtuni repeati peal on? sest ta tuli välja lihtsalt geniaalse ideega: Nirvana lauludest reggae versioonid teha...jah...seda see album sisaldabki...hunnikus Nirvanat, aga Nirvanat keskmisest lõbusamas toonis...naljakas, et keegi selle peale varem ei tulnud, sest tegelikult sobivad Nirvana lugude sõnad rastafaride suhu suurepäraselt, soovitan teil kuulata:

About a girl
http://www.youtube.com/watch?v=U6aaLNOrcnU

Lithium
http://www.youtube.com/watch?v=yy9y1uxpgrM

aga minu lemmikuim reggae artist, prantsuskeelne artist, üks lemmikumaid aafrika artiste ja läbi aegade kõige lemmikum elevandiluuranniku artist on Tiken Jah Fakoly...wow....wow...wow

http://www.youtube.com/watch?v=ot420w5f6_8
(see on mu 7-aastase venna lemmiklaul(kas ma ei ole temast mitte toreda inimese kasvatanud????), mida ma talle pidevalt mängima pean, kui me kahekesi kodus oleme ja kuna tal prantsuse keel VEEL suus ei ole, siis ta ütleb: Hanna, viitsid pane seda mu lemmikut laulu hortapartaže lömoo (ils ont partagé le monde...nad jagasid maailma ära..) väga kurvad ja ilusad sõnad sellel laulul, Tiken Jah Fakoly on väga poliitiline laulja muide, kolonistide vastane ja Aafrika suhtes väga kirglik...tema intervjuusid soovitan ka lugeda ja vaadata ja kuulata..ma sisimas usun, et Tiken Jah võib isegi tegelikult mu isa olla..kui kõvasti vaadata, siis võib isegi meie välimustes sarnasusi leida...kammimata juuksed....puhmas kulmud jne...)

http://www.youtube.com/watch?v=ATtFpc7N-js
siin on Tiken Jah Fakoly teinud oma versiooni Stingi "Englishman in New Yorkist"...ja väga armas versioon....Africain a Paris...ehk siis aafriklane Pariisis ja kogu laulu võib kokku võtta ühe lausega siit laulust: c'est pas l'enfer ni le paradis, d'etre un africain a Paris...see pole põrgu ega paradiis olla aafriklane Pariisis...

http://www.youtube.com/watch?v=xzR3JS609dI

kas see kaunis prantsuse keele aafrika aktsent ei paita mitte kõrvu...uuuuuuuuu ühel päeval räägin ka mina sellise aktsendiga...

(pildil taassündinud Jeesus: keiser Haile Selassie I)

Jah bless

Tuesday, October 18, 2011

ma olen omadega päris läbi, kas teate.

iga päev ärkan ma kella 7 paiku üles, isegi siis, kui mul algavad loengud kell 1, sest isegi kui kõik on ülikooli jaoks tehtud, on alati midagi veel teha! uinun ma tavaliselt 2-3 vahel ja päevas joon keskmiselt 4 tassi kohvi(minu jaoks on seda palju, sest kohv tekitab mul unetust, tähendab vanasti tekitas, aga ülikool on suutnud ka selle tobeda sündroomi juba peaaegu et elimineerida) ja päevas loen keskmiselt 3,7 teaduslikku artiklit...........see uhke arv 3,7 on muidugi minu kujutlusvõime vili, aga need artiklid on mitukümmend lehekülge pikad ja väga huvitavad, saaks ma ainult kõigest aru......ma käin päevas keskmiselt 3 korda raamatukogus ja söön keskmiselt 2,8 maapähklivõi sandwichi, sest muud mina enam ei söö

ja mulle meeldib see tunne, see omadega-läbi-olemise-tunne, sest terve senise elu olen ma põhimõtteliselt töllanud, töllasin veidi siin, veidi seal, gümnaasiumis ma nii väga ei pingutanud, pigem töllasin. kodused tööd tegin enamasti ära, aga see oli ka kõik. ja nüüd on tulnud kätte aeg pingutada ja ma pingutan rohkem kui varem, aga tegelikult mitte piisavalt....ja ma olen enda peale sellepärast vihane...ma tahtsin siia ülikooli nii väga sisse saada ja seda eriala nii väga õppida ja ma ei anna endast ikka maksimumi..ma tean, et enamik meist ei anna ja ma tean, et olen liiga ensekriitiline, aga siiski....

tänane (hea üliõpilase) päev oli selline:
hommikul oli üks kahetunnine loeng "Focus", kus õpetati esseedes viitamist ja seletati, mis on plagiaatlus ja mind hirmutati täitsa ära kohe sellega......vahel võib tahtmatult viitamine ära ununeda ja kui peened arvutiprogrammid selle avastavad, on suur võimalus, et lendad ülikoolist kus kurat

siis läksin ma kursakaaslastega sööma ja kuna nad kõik olid otsustanud minna ühele (vabatahtlikule) seminarile, millel nimeks "Aafrika kunsti väärtus(ed)", kuhu mina olin otustanud kindlasti mitte minna, kuna kunstist ei tea ma suurt midagi, siis otsustasin, et ega teised minust paremad/targemad saa olla ja läksin ka...ja kas teate...mulle meeldis see väga, aga seda põhjusega. Seda seminari juhtis mees, kes on aafrika kunsti koguja, aga arvake ära millise hõimu kunsti ta kogub.......Dogonite...ja arvake ära kus Dogonid elavad.............Malis muidugi.
Seega kui ma kuulsin sõna Dogon olin ma ülejäänud aja lummatud, sest ta ei rääkinud mitte ainult puumaskidest ja kujukestest, mis ta oma reisidelt üles korjanud on, vaid ka Dogonitest kui hõimust...ja see oli väga huvitav ja üldse mitte kuiv ega igav

siis läksin ma edasi (vabatahtlikule) PASS'i sessioonile. See on nendele aafrika poliitka õpilastele, kes tahavad nõu küsida kolmanda aasta üliõpilastelt ja kuigi mul otsest nõu ei olnudki küsida, otsustasin ikkagi minna, sest õppejõud oli soovitanud ja egas teadmised mööda külge alla jookse...

siis passisin ma üksinda Starbucksis ja kallasin sisse päeva neljandat kohvi ja ootasin, et kell saaks viis, et minna (vabatahtlikule) filmilinastusele

ahjaa, vahepeal käisin ka raamatukogus, et laenutada paar filmi, sest ma avastasin, et meie ülikooli raamatukogul on imeline filmilaenutus....ma laenutasin kaks filmi, hoidsin end tagasi ja võtsin VAID kaks, "Bamako" ja "Mississippi Burning"......kas Te ikka saate aru, et kooli raamatukogus oli "Bamako" olemas? See on nähtavasti Mali film, sest Bamako on Mali pealinn...ja seda on Cannes'is näidatud ja ma olen sellest nii palju kuulnud, aga seda mitte kunagi näinud ja nüüd istub ta mul riiulil! "Mississippi burning" ei ole nii haruldane leid, kuid siiski, tegu USA filmiga mis räägib 60'date rahutustest seoses mustanahalistega ja puudutab Ku Klux Klani ja muud sellist...ja seda soovitas juba ammu vaadata minu Lõuna-Aafrika ajalooõpetaja Mr. Mohamed..ah ma pean teile siinkohal rääkima ühe südantliigutava loo Mr. Mohamedist

Mr. Mohamed oli Lõuna-Aafrikas nii minu klassijuhataja kui ajaloo õpetaja ja ajalugu on, igas riigis, minu lemmik õppeaine. Mr. Mohamed õpetas meile ainult USA mustanahaliste ja LAVi ajalugu, aga minul polnud sellega seoses mingeid pretensioone, sest neid teemasid Eestis ajaloo tunnis eriti ei puudutatud.....ja ma kuulasin alati huviga ja jäin Mr. Mohamediga tihti kauemakski jutustama, sest ta oli väga tark ja erudeeritud, elu näinud mees(isegi ANC eest aparteidi ajal vangis istunud...mis teil sellele vastu panna on!) igatahes peale aastapikkust aafrika sõprade nuiamist sain ma lõppude lõpuks Mr. Mohamedi e-maili ja saatsin talle kirja, kus kirjutasin, mis minust saanud on, kuidas ma Inglismaal African Studies'it õpin ja kuidas see kindlasti osaliselt tänu temale teoks on saanud, sest tema oli alati Aafrika suhtes väga kirglik, mida ei olnud, minu imestuseks, paljud ülejäänud sealsed õpetajad. Siis ma tänasin teda ja siis ta kirjutas mulle vastu, ta kirjutas, et nuttis minu kirja lugedes.........ja ma olin nii liigutatud. Ta ütles, et on minu pärast väga õnnelik ja jääb alati minu õpetajaks, aga eekõige minu sõbraks ja seda ta on. Mr Mohamed, minu sõber.

ja lõpuks läksin ma (toonitan jälle, vabatahtlikule) filmisessioonile, kus ma olin enda kursuselt ka ainuke, keegi teine nii kaua vastu ei pidanud ja kooli ei jäänud. Meid oli seal kokku umbes 7, millest oli väga kahju. Kahju, sest film oli "The harder they come". Jamaika film, tehtud aastal 1972. See on päris kuulus film, põhineb osaliselt tõestisündinud lool ja oli ka väga tore teine, sest nagu ma kord juba maininud olen, huvitavad Kariibid mind väga, eriti Jamaika, aga tundub, et teisi eriti mitte, selline tunne on, et Aafrika ka päris kõiki mu kursusekaaslasi väga ei huvita.....hmm.........igatahes soovitan seda filmi vaadata kõigil, kellele pakub reggae või Jamaika või lihtsalt tore elu veidi huvi. Enda silmaringi laiendamisekski on see hea, ainult et me vaatasime seda ilma igasuguste subtiitriteta ja teadagi on jamaikalastel selline väga ilus, aga väga omapärane aktsent, millega minu kõrv just väga tuttav ei ole ja seepärast jäid mõningad laused ja vahel isegi konversatsioonid minule arusaamatuks!

seniks aga väikene treiler/soundtrack, soovitan vaadata ja kuulata. Reggae teeb alati tuju heaks ja üks kena mustanahaline jamaika mees veel paremaks, kas ei ole siis elus nii?
http://www.youtube.com/watch?v=xGE4dnrPPZQ

mina heidan seniks aga magama, sest homme on uus päev, uus aafrika sotsioloogia loeng ja uus (vabatahtlik) seminar teemal "Lääne-Aafrika altarimaal"(tegelikult pigem altariskulptuur), sest endast tuleb alati maksimum anda ja antud võimalustest kinni haarata, kas ei ole siis elus nii?

Saturday, October 15, 2011

hello gojas,

kui te nüüd aru saite, mida ma öelda tahtsin, siis palju õnne teile, sest minul võttis see märksa kauem aega! noh...pähklikoores(tõlkisin ingliskeelse väljendi in a nutshell=lühidalt..eesti keelde..kui vaimukas)..üks lõuna-aafriklane ütles mulle alati hello gojas iga konversatsiooni alguses ja mina nuputasin, et ei tea kas see on mõni siswati keelne sõna või mis? aga kui ma selle kord kõva häälega välja ütlesin..GOJAS...siis ma sain aru...see on tema interpretatsioon sõnast gorgeous(kaunis) seega

hello gojas,

ma olen vist nende kahtlaste lauludega lugejaid hirmutanud, sellist muusikat üks keskmine eesti noor tavaliselt ei kuula, seepärast mõtlesingi midagi mainstream'imat täna välja käia, siin ta on:

http://www.youtube.com/watch?v=4ZbB7Lxww7M

jaaaaa see on Kanye West ja Jay-Z - Made in America...väga kaunis laul..Frank Ocean, kes refrääni laulab, teeb selle ilusaks, aga miks ma sellest laulust rääkida tahan...refrään on selline:

Sweet king Martin, sweet queen Coretta,
Sweet brother Malcolm, sweet queen Betty,
Sweet mother Mary, sweet father Joseph,
Sweet Jesus, we made it in America, sweet baby Jesus

ning nupukamad seostavad need nimed omavahel ka..ma loodan! Igatahes king Martin on nähtavasti Martin Luther King Jr..kes, nagu me kõik teame, võitles USA mustanahaliste õiguste eest...sweet queen Coretta on tema abikaasa Coretta Scott King, kes oli samuti poliitiline aktivist...mida paljud aga, minu suureks kurvastuseks, ei mõista on see brother Malcolm..aga ma ütlen teile, et see on üks ja ainus Malcolm X, kes oli kuuekümnendatel sama tähtis aktivist nagu Martin Luther King Jr, aga teda on kuidagi üritatud maha salata, võib-olla sellepärast, et ta oli moslem, või sellepärast, et ta ei olnud vägivalla vastu...tema ütles: "BY ANY MEANS NECESSARY"(siis tegi Kanye sellest oma versiooni: I'm like the fly Malcolm X buy any jeans necessary...hihihihi) mis tähendas seda, et kui tema vastu kasutati vägivalda oli tema nõus vägivallaga ka vastama....millega aga ei olnud nõus Martin Luther King Jr...ma tean, et vägivald ei lahenda probleemi jne jne aga minu süda kuulub siiski rohkem Malcolm X'ile..tema elust on vändatud ka film, mis on väga huvitav ja mida ma soovitan kõigil vaadata, aga muidugi oleks veel parem, kui te tema eluloo raamatut loeksite.....mõlema nimeks Malcolm X või midagi taolist..
Ja kui te ei tea, kes on sweet queen Betty siis see on..üllatus....Malcolm X'i naine!
Joseph, Mary ja Jesus...siin ma täpsustesse ei lasku

see laul on pärit Jay-Z ja Kanye Westi ühiselt plaadilt Watch the throne mida PPPEAAABB kuulama, see on väga hea! eriti Who gon stop me(eriti, kui te narkootikumide mõju all olete)...ja niggas(wow ma just kirjutasin selle sõna täies pikkuses välja) in Paris....ja New day!! kus on sample'iks võetud Nina Simone'i "Feeling good" ja nii edasiii

ps täpsustuseks ütlen, et ma ei ole hetkel nartkootikumide mõju all ja ei ole üldse mitte kunagi olnud, aga alati on inimesi, kes mingeid teatud laule kuulates ütlevad, et oh, seda oleks pilves peaga hea kuulata! ja mul on ka kõikidest nendest mainimstest osad lood nüüd narkootikumidega assotseeruma hakanud...VOILA

ja kui juba Ameerikast ja muust sellisest rääkimiseks läks, ei saa mainimata jätta Gil-Scott Heronit(olgu muld talle kerge)......milline mees! ta oli poeet/muusik/lihtsalt sõnaosav, kes samuti väga palju mustanahalistest ja nende elu raskustest Ameerikas rääkis...siit aga minu lemmik poeem härra Heronilt...Comment #1

http://www.youtube.com/watch?v=6Hmr8YLNzoQ

ja kui see osaliselt kellelegi tuttav ette peaks tulema siis jah, Kanye(ma luban, et temast rohkem ei räägi) kasutas osa sellest poeemist oma albumi My beautiful dark twisted fantasy viimases loos, millel nimeks Who will survive in America?
seega väike tähelepanek...kõigepealt tegi Kanye loo Who will survive in America? ja järgmisel plaadil Made in America...kus sõnadeks...we made it in America...seega tundub, et on toimunud progress....tore kuulda!

Comment #1'is ütleb Heron aga:
"I say you silly chipe motherfucker, your great grandfather tied a ball and chain to my balls and bounced me through a cotton field while I lived in an unflushable toilet bowl and now you want me to help you overthrow what?"

mis teeks: ma ütlen, sa tobe motherfucker, sinu vanavanaisa sidus ahelad ja palli minu munade külge ja hüpitas mind läbi puuvilla põllu, samal ajal kui ma elasin vetsupotis, kus vett ei saanud lasta ja nüüd sa tahad mul aidata kukutada MIDA?

isver, kui kole tõlge ja mul pole õrna aimugi mida chipe tähendab AGA kogu see poeem räägib sellest, kuidas valgenahalised noored Ameerikas otsustasid järsku mustanahalisi aitama hakata ja nende nö vabastamise eest võidelda! Scott-Heron arvab aga, et see pole õige, et need samad represseerijad järsku sind päästa tahavad...see on ju tihti nii....et enda nimi puhtaks pesta või lihtsalt, et sõna sekka öelda või ajalugu teha...mina arvan, et represseeritud võiksid ise enda vabastamise au endale võtta..if u no wat i mean...
väga..hmm....võimsad sõnad sellegipoolest