see on juba teada asi, kuidas ma lugemise nädalal oma postitusi alustan.....ma ei ole mitte midagi teinud bla bla bla...nii ka see nädal...Aafrikaga seotud asju teen ma kogu aeg ja alati, aga kui midagi kästakse teha, midagi kästakse lugeda jne...siis on end millegipärast nii raske sundida, isegi kui see kästud asi väga huvitav tundub...
nii ma siis olen oma lugemisnädala veetnud lugedes....lugesin..vist ühte parimat raamatut mida ma üldse oma elus kunagi lugenud olen...."The poisonwood bible" mille autoriks Barbara Kingsolver....ta on ameeriklane ja see raamat räägib ühest ameerika misjonäride perest ja kuidas nad Kongo Demokraatlikku Vabariiki misjonärideks lähevad...lihtsalt, et te teaks siis see raamat ei ole nii palju Kongost kui ta on inimsuhetest ja nende keerukusest....hoolimata sellest, et ta on üle 600 lehekülje paks, lugesin ma ta siiski läbi (minu jaoks on paksud raamatud ikka veel veidi eemaletõukavad, aga see mentaliteet hakkab vist üle minema!) kuigi....Focuses õpime me hetkel Kongo Demokraatlikku Vabariiki (riik, mis mind muidu eriti huvitanud ei ole, aga nüüd järsku tundub vägagi huvitav) ja see raamat tuli selles osas kasuks ka, sest omajagu on seal ikkagi selle riigi ajalugu...Lumumbat, Mobutut jne...tegevus leiab aset 1959-1990date vahemikus ja kirjanik on väga sõnaosav....see oli tõesti üks nauditav lugemine...soovitan soojalt kõigile! Focuse jaoks pidime Joseph Conrad'i "Heart of Darkness"i lugema ja kuna too on kirjutatud 19. ja 20. sajandi vahetusel, siis kujutate isegi ette, kui keeruline see inglise keel seal on...sellest olen ma ainult kahjuks 30 lk siimaani lugenud, aga ma ei ole alla andnud...see on väga kuulus ja vastuoluline teos ning mis afrikanist mina siis olen, kui ma seda lugenud ei ole!?!?! tegelikult andsin ma hetkeliselt alla!! ja hakkasin hoopis Kris Holloway "Monique and the mango rains" lugema, mis räägib ameerika rahukorpuslase elust Mali külas Namposselas...Kris Holloway ise oligi see rahukorpuslane ja kuna mulle Mali väga meeldib ei saa ma ju seda raamatut lugemata jätta...autor ei ole tegelikult elukutseline kirjanik ja peale "Poisonwood bible'i" lugemist võib see veidi isegi häirida, aga ma üritan sest mööda vaadata, tegemist on minu arust siiski võrdlemisi hea raamatuga..........aga tegelikult on mul veel üks raamat hetkel pooleli :D seda loen ma osaliselt essee jaoks ja osaliselt uudishimu mõttes..."Dead aid" ja autoriks Dambisa Moyo kes on zambialane ning selle vastane, et Lääneriigid Aafrikasse pidevalt mingit abi saadaksid....muidugi olen ma üles kasvanud teadmisega, et Aafrikas kõik ju kannatavad ja mida rohkem raha sa neile annetad seda parem sulle ja vaestele aafriklastele! aga kui ma Inglismaale tulin ja aafriklaste ning teiste aafrikahuvilistega sel teemal rääkisin siis...oh imet...olen leidnud palju Aafrika abi vastaseid (minu kursuselt kõige suuremad vastased on ugandalane ja nigeerlane...seega tehke ise omad järeldused) ja see raamat tundub olevat hea üritus selgitamaks....et miks nad siis selle vastased ikkagi on...ma loen hetkel alles esimest peatükki ja seda siin hetkel arutama ei hakka...aga teema ise on väga intrigeeriv ja ÕNNEKS on mul samal teemal ka hetkel essee vaja esmaspäevaks Development'i jaoks kirjutada! me peame valima ühe artikli...mina valisin mingi, mis räägib MDG'dest ja nende tulemustest, efektiivsusest Aafrikas bla bla (MDGs on Millennium Development Goals ja see on ÜRO 2000 aastal loodud projekt, et 2015 aastaks arengumaasid selle nö abiga siis järjele aidata).... ja ma pean selle artikli arvustuse kirjutama...
ma olen igasuguseid huvitavaid saateid ka Inglise televisioonist avastanud!!! üks päev sattusin peale sellisele saatele BBC 4'l nagu "Lost Kingdoms of Africa" ehk siis kadunud Aafrika kuningriigid...oh seda õnne minu õuel! samas ka õnnetust, sest see saade on kestnud juba 2010 aastast ja mina avastasin ta alles nüüd...ma teen kõik, et neid saateid tagantjärele näha, sest esiteks on see väga-väga huvitav ja teiseks olen ma paljusid neid asju eelmisel semestril aafrika ajaloos õppinud...see nädal rääkis ta Berberite kuningriigist Marokos ja seda õppisime ka, nii et mul oli suur äratundmisrõõm, kui nad rääkisid kõiksugustest Ibn nimega liidritest (neid on liiga palju, et mul meelde jääks) ja Sijilmassast ja Almodovaridest ja nii edasii...järgmine nädal on Buganda kuningriigist Ugandas..ma ei jõua ära oodata! Täna vaatasin sellist filmi nagu "Have you heard from Johannesburg?" ma mäletan, et kui ma veel Lõuna-Aafrikas elasin, nägin selle filmi tutvustust telekast ja mõtlesin, et tahan seda kindlasti kunagi näha...ja nüüd järsku näidatigi BBCs...see rääkis apartheidist ja kuidas suured Lääne korporatsioonid sellele kaasa aitasid ja kuidas lõpuks terve maailm neid boikoteeris ja nii apartheid läbi sai....kui aus olla, siis ma ei teadnud, et need boikotid nii suurejoonelised olid! seda filmi soovitan kõikidel inimolenditel vaadata...ta on dokumentaal ja üpris südantliigutav, minu arvates...
nagu näha siis enamik oma vabast ajast kulutan ikka milllelegi, mis Aafrikaga kuidagigi seotud...teised, näiteks mu majakaaslased, imestavad selle üle ja ütlevad, et nad on veidi kadedad, sest nemad tulid ülikooli õppima seda, mis neile huvitav tundus ja et nad vabal ajal sellest väga ei huvitu, aga mina õpin midagi, mis mulle tõeliselt huvi pakub.....tõsijutt-tõsijutt...ei teagi, mis tunne oleks käia ülikoolis ja õppida midagi, mis sind ei huvita...peab vist väga kurb ja raske olema!
ahjaa....noored teavad mis on 9gag...meie ülikool on nö oma 9gagi facebooki teinud ja see on väga-väga naljakas...ma leidsin sealt sellise meme'i ka....sellist reaktsiooni saan ma inimestelt ju tihti: african studies? mis asi see veel on? kellleks sa enda arust saad? miks sa sellist asja õpid? kas see on üldse päris asi mida õppida?
noh ma naeran selle kõige peale.......selle meme'i peale ka! haha
