ma olen enda peale vihane, et blogikirjutamist edasi lükkan...aga teadagi lükkan ma kõike alati edasi(va söömist)...igatahes olen ma tagasi Inglismaal....kus on 11 kraadi...mis on lausa kuum...

mul oli Eestis väga tore, kuigi ma alguses väikese kultuurišoki sain....isegi Lõuna-Aafrikasse minnes ei olnud mul kultuurišokki...aga Inglismaalt kodumaale naastes oli....
ma igatsesin natukene Inglismaad ka....ma sain Eestis oldud aja jooksul mõnede inglise eestlaste..ja eesti inglastega..suhelda ka...ja lihtsalt inimestega, kes on siin elanud, aga tagasi kodumaale naasnud ja enamik leidsid, et Inglismaa on nõme...Birmingham on tööstuslinn ja muud sellist.......kas teadsite, et Birmingham on Euroopa kõige rohelisem linn...seda ma kusagilt lugesin...muidugi city mõistes linn mitte town...ma oletan...
igatahes hakkasin ma oma elu peale siin mõtlema...sest mulle ju kõik alati kõikjal meeldib! ja siis ma mõtleisn, et.................esimesed 3 kuud mis ma siin veetsin, tegin ma väga palju asju valesti..(sellest hoolimata olen ma siin õnnelik, aga saaksin ju veel õnnelikum olla)

1. võtsin kaalus juurde (siin ühe kilo ja eestis KAKS mis teeb kokku ei rohkem ega vähem kui kolm kilo ja see on väga masendav)
2. kulutasin ebanormaalselt palju raha - moraal - OTSIN TÖÖ...ja see on lubadus....kiiremas korras otsin ma endale töö
3. ei õppinud peaaegu üldse - see on masendav....ma õpin nii huvitavat asja ja ma ei õpi mitte üldse.......ma nüüd üritan muutuda...ei, ma muutungi
4. tegelesin liiga palju lollustega a la kaotasin mobiili ära ja muide otsustas Easyjet mu pagasi nüüd Inglismaale tulles veel paariks päevaks Eestisse jätta, seega ma eksisteerin hetkel 4 paari kontsakingade (mida muud mul käsipagasisse pakkida oli) ja kahe paari teksadega.........seda juba laupäevast saati....hallelujah praise the lord

igatahes ei ole ma päris lootusetu..aga siiski halvas seisus, sest iseenda peale olen ma tohutult vihane, et ma selline läbikukkunud inimene olin terve esimese semestri! muide, ma Eestis rääkisin, et vast enam vaheaegu niipea ei tule ja tuleb eksamiperiood ja see ja too ja ei tea millal tagasi saan tulla...aga siia naastes avastasin, et mul hakkab märtsi lõpus uus kuuajane vaheaeg.......elagu Inglismaa!

kui ma kultuurišokist rääkisin, siis see oli nimelt selline: ma olin teadlik, et inglased on väga-väga sõbralikud ja vastutulelikud ning abivalmid igas olukorras....aga ma ei teadnud, et eestlased nii õelad on!...kui ma üks õhtu Eestis söögilauas küsisin, kas ma peale söömist või võin laualt ära panna vastas isa: kas sa nägid et ma oleks seda võid söönud või???????? ja ma ütlen täiesti ausalt.. keegi oleks nagu mulle praepanniga vastu vahtimist virutanud...ma olin nii hämmelduses, et miks keegi niimodi üldse teisele inimesele vastama peaks? (ta on mulle tegelikult alati nii vastanud, aga vanasti kuulsin ma seda ju tihti ja ei teadnudki, et teist moodi saab ka vastata) siis ma küsisin, et miks sa niimoodi vastad, kas sa viisakalt ei oska vastata? siis tema nähvas, et kas ma siis ikkagi ei näinud, et ta võid ei söönud aga MIKS PEAKSIN MINA VAHTIMA MIDA KÕIK TEISED INIMESED LAUAS SÖÖVAD...eriti kui jutt käib sellisest asjast nagu või......jeesus maria ja kõik pühakud...aita eestlasi! iroonia seisneb selles, et ma lahkusin vihahoos toast ja kui paari minuti pärast tagasi tulin sõi isa............võilieba

Eestis oli mul palju rohkem mõtteid peas selle kultuurišoki kohta, aga ma hakkan vananema ja mälu hakkab ka kusagile haihtuma, seega mul rohkem situatsioone meelde ei tule kui, et lihtsalt igapäevaelus inimesed on nii tõredad ja vastikud...teenet eriti paluda kelleltki ei taha, sest sulle vastatakse vingus näo ja kissis silmadega....minu majakaaslased siin on veel eriti head ja vastutulelikud kõige suhtes....näiteks küsis R, et kas ta tuleb mulle lennujaama vastu (ta elab sealt umbes 2 tunni kaugusel!!) ma ütlesin, et ohh eiii, mis sa nüüd, ma lähen bussiga Birminghami ära sa selle pärast küll nüüd sõitma hakka.....siis ta ikkagi ütles, et talle teeks ainult heameelt minu aitamine...ja ma siis lõpuks nõustusin...ja olin õnnelik, et abivalmeid inimesi ka veel meie seas leidub...R rääkis mulle ka oma Barbadose reisist ja ma olin absoluutselt lummatud....ta leidis, et meie majakaaslased peaksime suve alguses kõik koos Barbadosele minema! mina vastasin seepeale, et sel juhul ei jää mul muud üle kui tänavanurgale linnuks minna....kõige kiirem ja lihtsam viis see raha suveks kokku saada....kes aga ei taha, et ma linnuks läheksin, küsige palun mu kontonumbrit...........

nägemiseni