oma tunnetest rääkimises ei ole ma väga vilunud, sest ma ei saa neist iial sotti, aga ma avastasin, et keegi teine on ......... üks Eesti neiu kes käib samuti Inglismaal ülikoolis ja kellel on väga huvitav blogi...

http://robertae.blogspot.com/2012/01/eneseleidmisest-leppimisest-ja-headest.html

mulle meeldis see postitus väga, kuna osaliselt tundsin ma seal ennast ära...koht, kus ta mainib, et ta käis Eestis ja see kasvas tal üle pea, survestas ja piiras teda....täpselt nii tundsin mina ka. Eesti ja Inglismaa ei olegi ju nii-nii erinevad, kui mõelda...aga nad on samas väga erinevad. ma võin julgelt öelda, et Eestis olen ma üks inimene aga Inglismaal hoopis teine...ja hetkel meeldib mulle minu Inglismaa mina rohkem...seepärast olen ma otsustanud ka järgmisel vaheajal mitte Eestisse tulla. see kohanemine on võrdlemisi keeruline, sest Inglismaal olen ma välismaalane ja Eestis olen ma eestlane, kes elab välismaal...seega kusagil ei tunne ma end 100% kindlana...ja pealegi kui ma Inglismaale naasin, olin ma muutunud tagasi selleks vaikseks vaoshoitud eestlaseks ja pidin täpselt sama moodi uuesti ümber harjuma hakkama, nagu ma esimest korda siia saabudes, septembris seda teinud olin........selle eneseleidmise koha pealt ei oska ma temaga aga nõustuda, sest mina end kindlasti leidnud ei ole ja end ei ole ma veel armastama ka õppinud....nii palju asju teen ma veel valesti! aga riske on meeldinud mulle alati võtta...mitte just selliseid, et värvin pea roosaks või proovin langevarjuhüpet, aga pigem selliseid et lähen Lõuna-Aafrikasse elama...ihuüksi....siis Inglismaale...mis ei ole minu arust küll midagi erilist, aga mulle on ikka öeldud, et see on imetlusväärne....ja kuna ma sain nii palju inspiratsiooni sellest ühest lihtsast blogipostitusest, ei kavatsenud ma oma järgmist plaani ka enam kauem edasi lükata...ma olen alati mõelnud, et tahaks olla vahetusüliõpilane ja tahaks elada Pariisis.......seega tegin ma esimese sammu Erasmuse poole....aga üht ma Teile ütlen: see ei saa lihtne olema ja seda paljudel põhjustel: 1. ma õpin afrikanoloogiat...ja seda õpetatakse Prantsusmaal ainult ühes ülikoolis...2. see ülikool on Sorbonne :D.........nuff said....ma ei ole üldse kindel, et see plaan mul läbi läheb, aga ma vähemalt olen otsustanud üritada...sest kui mitte just praegu, millal siis veel?