ma olen 2 nädalat koolis käinud ja kui aus olla siis.....raske on! Ma olin kuulnud palju jutte sellest, kuidas Inglismaal on loengud ainult paar korda nädalas ja siis veel pikad-pikad vaheajad ja lugemisnädalad ja nii edasi. Nii ta tõepoolest on, reeded on mul vabad ja enamasti on päevas 2-4 tundi loenguid. Aga, siin on üks väga, tohutult suur aga. Iseseisvat õppimist on kohutavalt palju. Mis on iseenesest väga hea, sest uimerdis nagu mina, kellel isegi kõige suurema uudishimu korral mõte loengus lendama kipub, siis ise kodus õppides saan ma midagi uuesti teha, kui ma esimesel korral korralikult ei süvenenud. Igatahes on õppejõududel kombeks anda meile tavaliselt nii vähemalt 50 lk kodus lugeda. Tihti ka palju rohkem ja siis peame mõtlema igasuguste küsimuste peale ja otsima lisainformatsiooni. Tihti on ka loengu kava alla kirjutatud: selleks loenguks soovitan lugeda neid raamatuid: ja siis on seal umbes 7 raamatut! Ma tean, et ma olen nüüd üliõpilane ja mul on suur huvi selle kõige vastu, aga vahel on raske sundida end 984595598 artiklit lugema, millest sa midagi aru ei saa, sest teadlased pole neid ju mitte esimese aasta üliõpilastele, vaid ikka teistele teadlastele kirjutanud. Kui inglise keelest rääkida, siis ma saan kõik räägitud, mis ma soovin, aga kuna ma olen ainukene välismaalane oma kursusel, siis teiste inglise keel on nii........kaunis ja keeruline! Mõned kursakaaslased räägivad nii suurte sõnadega, et ma kuulan ja imestan ja vangutan pead. Pealekauba on mul ka aktsent, aga see ei ole nii õudne kui mõningatel teistel idaeurooplastel(venelane ja moldovalane, keda kohtasin) kes siin juba aasta või mitu on olnud.
Aga kui nüüd minu kursusest lähemalt rääkida, siis vastu võetakse sinna iga aasta 18 inimest. Seda on võrdlemisi vähe, sest osadele kursustele, nagu õigusteadus, võetakse vastu 400 üliõpilast. Meie kursusel on 4 aafriklast ja kõik ülejäänud valged!! Väga huvitav, kas pole...kõik tüdrukud ja 3 neist nigeerlased. Muide kõige rohkem ongi Inglismaal mustanahalistest nigeerlasi, ghanalasi ja nüüd üks tore uudis.................jamaikalasi!!!
Peale selle, et ma ennast liiga targaks pean õppima(väike liidaldus) on üks kurb asi veel....me peame ise endale raamatud ostma ja neid on nii palju ja nad maksavad palju. Paar päeva tagasi tellisin endale osa raamatutest ja mul läks arve umbes 50 naela....4 raamatut ja ühe, Uganda eepose “Song of Lawino and song of Ocol”(autor on Okot P’bitek) jätsin tellimata, sest kasutatud kujul maksis ta 20 naela..aga raamatute ostmise pärast ma end halvasti ei tunne...kõiki neid raamatuid tahan ma väga lugeda ja tulevikus kindlasti veel sirvida. Hetkel on mul kohustuslikuks kirjanduseks Aafrika kultuuris vaja läbi lugeda raamat “The interesting narrative of the life of Olaudah Equiano or Gustavus Vassa, the African, written by himself”......minu lemmikuima raamatupealkirja auhind läheb kindlasti härra Olaudah Equiano or Gustavus Vassale....ta oli 18. sajandil ori ja kirjutas oma elust.
Muide meil sai valida ka erinevate African Studies’ite vahel. Sai võtta African Studies with Development(development tähendab arengut ja kuigi ma pole täpselt aru saanud, mida nad selle arenguga seoses õppima hakkavad siis ma usun, et tulevikus võiksid selle lõpetanud Aafrikat arendama minna...milline loogiline tuletus). Saab teha ka African Studies with anthropology ehk siis antropoloogia. Ma ei tea, kuidas nende õppekava minu omast erineb. Mina õpin ka antropoloogiat..võib-olla olekski õige aeg oma tunniplaan avalikustada! (ma kirjutan sulgudesse ka õppejõu nö eriala):
Sissejuhatus Aafrika poliitikasse (õppejõud spetsialiseerub Kongo Demokraatlikule Vabariigile, sest, nagu te võib-olla teate, on Aafrikas kaks Kongot ja mitte üks!..sellest hiljem)
Sissejuhatus Aafrika ajalukku(sama õppejõud)...ma tahan mõned teemad ka välja tuua mida me uurima hakkame...eelmine nädal oli loeng teemal “sissejuhatus keskaegsesse Lääne-Sudaani”..ma muide, ei teadnudki, et kunagine Sudaan oli mitu korda suurem kui praegune, ta ulatus Lääne-Aafrikasse ja hõlmas enamikke sealsetest riikidest...huvitav!), siis tulevad loengud teemal “islam keskaegses Lääne-Aafrikas”(VÄGA HUVITAV....sest..kas ma mainisin..mulle meeldib islam väga!) siis veel “Ghana: keskaegne impeerium kõrbe äärel” ja “Sunjata eepos ja varajane Mali ajalugu”(MALI? hallelujah) siis “Songhay tõus”(kunagine impeerium Lääne-Aafrikas) ja “sissejuhatus Atlandi orjakaubandusse” seega saite vast veidi aimu..
Siis on aine mille nimi on Focus ja kus õpetatakse sel poolastal, kuidas esseesid kirjutada, raamatukogus orienteeruda jne aga järgmine poolaasta keskendume Kongo Demokraatlikule Vabariigile ja õppejõu spetsialiteet on Ghana-Togo piir.
Õpin ka Aafrika sotsioloogiat ja õppejõud, minu mäletamist mööda, keskendus Ashanti hõimule Ghanas, aga eelkõige tegeleb ta arengumaade naiste ja nende elu uurimisega.
Siis on mul ka aine nimega antropoloogia ja etnograafia ja sealne õppejõud on sakslane, kes on eriti huvitatud yoruba hõimust(edela Nigeerias). Peale selle annab ta ka Inglismaa valitsusele nõu Nigeeria poliitika osas.
Ja minu lemmikuimaks aineks on sissejuhatus Aafrika kultuuri, kus õppejõuks ei keegi muu kui härra Brown, kellest on Vikipeedias artikkel ja mille kaudu ma välja nuhkisin, et ta ise on poeet ja tema eriala on aafrika ja kariibi kirjandus. Väga-väga tark mees!!! Ta on õpetanud ka Nigeeria, Jamaika ja Barbadose ülikoolides. Seal tunnis ei ole meil mitte eksameid ega esseesid vaja kirjtuada, vaid käia Aafrikaga seotud üritustel ja siis päevikut pidada. Kas pole mitte huvitav? Tegelikult on üks põhjus veel, miks mulle seal tunnis kohe esimesest päevast meeldima hakkas...hehe..
Ta tegi meile sellise testi, et andis tühjad Aafrika kaardid ja käskis ära märkida nii palju riike kui oskame. Ja arvake, kes oli klassis ainuke, kes kõiki riike teadis ja õigetesse kohtadesse pani..ajee! Kõikidel teistel jäi vähemalt 5 riiki puudu. Ta ütles, et mul on suurepärased teadmised ja et ma ei tohi seda häbeneda...hmm....eks ma üritan. Enne kui ta lehed kätte jagas ütles ta, et ärge muretsege, on olnud õpilasi, kes ühtegi täppi ei pane aga ka selliseid, kes kõiki teavad, aga nemad ongi imelikud ja tal pole õrna aimugi, miks nad kõiki neid riike teavad. Mõned küsisid, et kuidas ma selle kõik meelde olen suutnud jätta. Pean tunnistama, et elu jooksul on paar korda maailma kaart selgeks tulnud õppida, aga ajapikku läheb ikka meelest ära, sest ei korda. Aafrikaga on mul aga nii, et esiteks olen ma lihtsalt keskmisest rohkem aega istunud Aafrika kaardi ees ja unistanud, aga teiseks, kui lugeda raamatuid ja vaadata dokumentaale, lugeda uudiseid, hakkavad need riigid omavahel haakuma ja nii juhtuski, et kõik mulle pähe kinni jäi.
Siis andis ta meile veel eraldi Lääne-Aafrika kaardid ja käskis hõimud ja pealinnad peale kanda ja kujutate ette, minu lemmikuima nimega Nouakchott(Mauritaania pealinn) ei tulnud mul meelde, kuigi ma tegelikult seda kindlasti tean ja Cote d’Ivoire’i pealinn Yamoussoukro ka ei meenunud, aga selles ma nii väga kindel ei olnudki. Hõimud oskasin ka umbes peale kanda, aga Aafrikas on see jama, et paljud hõimud on laotunud mitmetesse riikidesse ja proovige te siis Fulanid kaardile kanda, kui nad elavad Guineas, Nigeerias, Kamerunis, Senegalis, Malis, Sierra Leones, Kesk-Aafrika Vabariigis, Burkina Fasos, Beninis, Nigeris, Gambias, Guinea Bissaus, Tšaadis, Mauritaanias, Sudaanis, Ghanas, Togos ja Cote d’Ivoire’is!!

Kuna geograafia on elu alus!! ja geograafiat peab tundma!! siis ma teen selgeks:
Aafrika on planeedi suuruselt teine manner ja seal asub 54 riiki, mis on kõik erinevad, uskuge või mitte!
Inimesi on seal veidi üle miljardi ja kui me võtame arvesse, et maailma populatsioon on peaaegu 7 miljardit, siis aafriklased moodustavad sellest ainult ühe seitsmendiku, mis ei ole sugugi palju. Olete vast isegi kuulnud jutte, kuidas nad ikka tohutult sigivad ja terve maailm neist kubiseb, aga nagu numbrid näitavad, siis tegelikult päris nii ei ole.
Kõige uuem riik Aafrikas ja üldse maailmas hetkel on Lõuna-Sudaan, kus on maailma kõige tumedama nahaga inimesed! Nad said iseseisvaks selle aasta juulis.
Aafrikas on kaks Kongot, seega kui eestlasi tihti sõimlemas võib kuulda, et aafriklased peavad tagasi Kongosse minema(sama hea, kui kõik mujal maailmas elavad eurooplased aetaks tagasi näiteks Sloveeniasse) siis tekib küsimus, et kumba neist? On Kongo Demokraatlik Vabariik, see suur Kongo, see Kongo, millest palju räägitud ja mis on endine Belgia koloonia ja kus valitses hirmus Mobutu. Ja on, nagu teda kutsutakse, Congo-Brazzaville(sealne pealinn) ehk eestikeeli Kongo Vabariik, mis on palju väikesem ja vaiksem riik, mis on endine Prantsuse koloonia.

Üks jutukene ka vahele! Kunagi rääkisin ma internetis ühe mustanahalise prantslasega, kes teatas, et tema on pärit Kongost. Ta ei ole küll kunagi Aafrikas käinud, aga sealt tema pärineb. Mina seepeale küsisin, kas DRC’st(Democratic Republic of the Congo) või Congo-Brazzaville’ist. Tema ütles, et Belgia endisest kolooniast, Congo-Brazzaville’ist. Ma seletasin, et DRC on Belgia endine koloonia ja mitte väike Kongo, aga tema ütles, et ei. Mina olen ometigi eestlane ja kuidas mina üldse selliseid asju teada saaksingi. Tema on jätkuvalt pärit suurest congost, ehk Congo-Brazzaville’ist, ehk Belgia endisest kolooniast(väga palju valeinformatsiooni sisaldav lause) ja kui ma iseendas kahtlema hakkasin ja Vikipeedia appi võtsin ning talle teatasin, et ta siiski eksib, teatas tema, et hoopis Vikipeedia eksib väga tihti. Ma palusin siis tal Google’is veidi surfata ja lõpuks pidi ta tunnistama, et ta tõesti ongi DRC’st ehk suurest Kongost, ehk Belgia endisest kolooniast pärit!! Seega tegin ma tol õhtul heateo ja selgitasin ühele segaduses olevale noormehele, kust tema pärit on.
Peale kahe Kongo on Aafrikas ka kolm Guinead. On Guinea(kõige suurem neist) on ka Guinea-Bissau mis on endine Portugali koloonia ja on Ekvatoriaal-Guinea, aga kahest viimasest ei kuule just tihti.

Ma arvasin, et on vajalik seda seletada, sest kord vaatasin ma telekast reklaami milles öeldi järgmist: VÕITJATE VAHEL LOOSIME VÄLJA REISID KANADASSE, ROOMA JA AAFRIKASSE! Ja ma mõtlesin: mida???? Kanada(riik), Rooma(linn) ja Aafrika(manner 54 riigiga). Milline ignorantsus...häbi võiks neil olla

pildid minu ülikoolist, majakaaslasest, kes politseinikult naeruväärse mütsi varastas ja muud